FOTO: Lennart Rikk

Tasuta kõrghariduse selge eesmärgiks võtmine küllap vähendab ühiskonnas hirmu, et kehtestataks vastupidine kord ehk üldiselt ja ühtlaselt tasuline kõrgharidus. Praeguste ja tulevaste lapsevanemate kartust, et isikliku majandusliku seisu kõikumised annaksid hoobi nende laste võimalusele haridust omandada.



Üldisemalt on ühiskonna huvides, et inimesed saavutaksid oma võimetele vastava maksimaalse haridustaseme ning sellelt teelt ei satutaks kõrvale majanduslikel põhjustel. Pelk loosung jätab aga õhku terve hulga sisulisi küsimusi, mida nüüd tulebki lahendama hakata.

Oleks ebaõiglane öelda, et tasuta kõrghariduse loosungi eest seisnud IRL varjas valijate eest kõrghariduse korraldamise sisuliste valikute keerukust ja õppurile tasuta koha tagamise võimaluse (näilist?) isetäituvust. Vastupidi, mõlemast teemast kirjutasid avalikult nii eelmine haridusminister Tõnis Lukas kui ka praegune minister Jaak Aaviksoo.

Tegelikud sammud toovad aga tasuta kõrghariduse tõeluse paljude praeguste nimeliselt üliõpilaste teadvusse: tuleb hakata langetama valikuid, kas keskenduda täispingega õpingutele või otsustada töötamise kasuks. Vastutustundliku reformi osaks peavad kindlasti olema õppetoetused, et tegu poleks ühesuunalise sundvalikuga.  

Hiljuti avaldas haridusministeerium ülevaate, millest selgus, et kohati ei täida kõrgkoolid riiklikku koolitustellimust – lõpetajaid on kokkulepitust vähem. Probleeme pole sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse eriala tellimuse täitmisega. Vastupidi, nendes valdkondades ületab lõpetajate arv tellimust mitu korda. Küll aga jääb lõpetajate arv tellimusele tublisti alla loodus- ja täppisteadustes. Loomulikult ei saa kõik olla juristid ja ärijuhid, vaid ühiskonnas on tarvis ka insenere. Paraku on aga nii, et noored ei tungle nende erialade ukse taga ning paljud alustajad kipuvad oma õpingud enneaegu katkestama. «Tasuta» pole siin üksi ja iseenesest lahendus, sest tasuta on õppekohad praegugi.

Ülikoolide ja riigi ees seisab ka küsimus, kui paljudes kõrgkoolides kattuvaid aineid õpetada. Ei pea olema selgeltnägija taipamaks, et see tekitab lähiajal veel palju tülisid kõrghariduse pakkujate vahel. Kes jääb, kes kaob, on alles algusjärgus olevate uuenduste tulemus.

Tasuta kõrghariduse loosung toob endaga (loodetavasti) kaasa terve hulga sisulisi muudatusi, mida on ammu oodatud ja/või kardetud. Loosung iseenesest pole aga veel muudatuste sisu. Millised ja kui suured saavad tegelikud uuendused olema, selgub järgnevate kuude vaidluste tulemusena.