FOTO: Peeter Langovits

Maikuus avaldas ajakiri Science uuringu, milles oli kõrvutatud 33 riiki piiravuse-lubavuse skaalal. Teadlased olid võrrelnud, kui oluliseks peetakse ühes või teises ühiskonnas ühiskondlikke norme ja kui rangelt neist kinni peetakse.

Uuringust selgub, et Eesti on selles võrdluses üks kõige vabamalt käitumisse suhtuvaid ühiskondi. Kui skaala ühes otsas, rangete normidega riikide hulgas asusid Pakistan, Malaisia ja India, siis teises otsas, vabamalt suhtuvate riikide poolel Ungari, Eesti ja Ukraina.

Uuringu tulemus vastab üsna hästi tavaettekujutusele keeldudest ning nende tekkemehhanismidest, võimaldades teha ühe või teise riigi kohta ka hüpoteetilisi järeldusi.

Nii näiteks kui eeldada, et eestlastele on tõepoolest omane mitte nõuda väga rangelt kaaskodanikelt ühiskondlike normide täitmist, siis tõenäoliselt võib sellest järeldada, et uusi reegleid, kas riiklikke või kohalike omavalitsuste kehtestatuid, ei võeta võrreldes paljude teiste ühiskondadega omaks kergekäeliselt, vaid sellega peab pigem kaasnema üldisem arutelu.

Samas kui jälgida protsesse, mis on Eestis aset leidnud pärast ühinemist Euroopa Liiduga, võib kohati jääda lausa vastupidine mulje: võrreldes vanade Euroopa riikidega olime isegi liialt varmad seadusi täitma.

Paraku on nii, et inimeste käitumisnormid ongi väga vastuoluline teema. Ühiskonna piires võivad normid ja neist kinnipidamine suuresti varieeruda ja nii võib riigi pealinna elanikke küsitledes saada sootuks erineva tulemuse kui maapiirkondade esindajaid kaasates.

Ehkki mitte absoluutsele tõele pretendeeriv, on see ometi huvitav katsetus, sest ei üritata mitte ainult välja uurida, kus riikides on leebemad ja kus karmimad käitumisnormid, vaid selgitada ka selle põhjuseid ning tulemuste tausta.

Taust, mille uuringu tulemustel põhinev analüüs välja toob, on üsna loogiline, võttes arvesse mitte üksnes ühte, vaid mitut aspekt ühe rahva ajaloos. Nii leitakse küll, et riikides, kus elanikel on tulnud üle elada enam katsumusi, on nad olnud sunnitud ka rahvana kokku hoidma ja on seetõttu seisnud vajaduse ees kehtestada pigem rangemad sotsiaalsed normid.

Kuid see ei ole ainus kriteerium. Eesti, selle asemel et kuuluda rangemate reeglitega riikide hulka, on võtnud positsiooni leebemate seas hoopis teise teguri mõjul: nimelt mängib suurt rolli ka asustustihedus, esmapilgul ehk marginaalne detail. Kui tihedalt koos elamine suurendab ühisreeglite tähtsust, siis piisava hingamisruumi korral suhtutakse reeglitesse leebemalt.