Juhtkiri: äratuskell meile kõigile (2)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on tõenäoliselt roolis telefoniga tegelemise tõttu hukkunud juba neli ja viga saanud kaks inimest. FOTO: Urmas Nemvalts
Sel aastal on tõenäoliselt roolis telefoniga tegelemise tõttu hukkunud juba neli ja viga saanud kaks inimest. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

Korraldasime vaatluse – tunni jooksul jäi meie fotograafide piltidele sadakond autojuhti, kes roolis olles telefoni või muu kõrvalisega tegelesid. See on väga ohtlik mäng eluga, hoiatab statistika. Ja samas sedavõrd tavaline, et igalühel meist on põhjust küsida: kuidas ma ise käitun ja kas hoiatan sõpra.

Sel aastal on tõenäoliselt roolis telefoniga tegelemise tõttu hukkunud liikluses juba neli ja viga saanud kaks inimest. Seda, kui suur oht on purjuspäi autojuhtimine, teab vast igaüks. Selle aasta kurbadest arvudest näeme, et sama palju kui on hukkunud inimesi purjus juhi süül, oleme oma kaasmaalasi surmale kaotanud ka roolis telefoniga tegelemise tõttu.

See on äratuskell meile kõigile. Mida me ise autoroolis kõrvalist teeme!? Et me taipaks ja julgeks oma pereliikmetele öelda: ära jama roolis telefoniga!

Eelmisel nädalal kirjutasime juhtkirja «Surmaloterii – telefoniga roolis» (PM 5.07). Tänasest lehest saate lugeda politseistatistikat ja vaadata, kui uskumatult suur on roolimobiilikute hulk, kes kõigest ühe Tallinna tänavatel veedetud tunni jooksul me piltnike objektiivide ette jäi. Muidugi, igapäevaste liiklejatena oleme kõik näinud teisi roolis telefoniga rääkimas (ja paljud seda ka ise teinud), ent me ei osanud siiski ennustada, kui lihtsalt ja kiiresti need pildid kaameratesse kogunesid. See pole näägutamine praegu pildile jäänute kallal. See on äratuskell meile kõigile.

Kui miski on nii tavaline, nagu autojuhtimise ajal telefoni näppimine, siis ilmselt ei oska me inimesed seda suureks ohuks ega patuks pidada. Ilmselgelt on vaja üldist hoiaku muutust. Seda, et me üldse märkaks, mida me ise roolis olles kõrvalist teeme ning taipaks ja julgeks oma pereliikmetele või sõpradele öelda: ära jama roolis telefoniga! Mäletate, kõigest kümmekond aastat tagasi pidi veel viimastele uskmatutele seletama, et turvavöö tasub kinni panna. Nüüd oskab iga lasteaialaps seda oma vanematele meelde tuletada.

Politsei järelevalvel on ohu teadvustamisel muidugi suur osa. Meiegi toome teie ette politsei andmed nii õnnetuste kui ka selle kohta, kui palju nad on roolis kõrvaliste asjadega tegelenud autojuhte kinni pidanud ja milliseid trahve määranud. Suureks muutuseks paremuse poole on aga vaja, et esmalt muutuks midagi me peades ja seejärel käitumises. Ehk siis vanade autojuhtide kõnekäändu kasutades: asi on rooli ja istme vahel olevas tihendis. Meis endis.

Küllap oleks abi kui üldisele teavitamisele järgneks nüüd asjatundlikud soovitused, kuidas ise enda käitumist roolis paremini kontrollida. Käsi libiseb meil ju igas olukorras ja igal vabal sekundil nutitelefoni poole – kui keegi ka ei helista.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles