Autorollo pankrotipesa pärast käinud kohtuvaidlus lõppes päev pärast jaanipäeva, kui riigikohus teatas, et ei hakka järjekordset edasikaebust arutama.
Andrus Karnau: Autorollo poliitiline taak (17)
9. juuli 2018, 06:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks juba endine advokaat Siim Roode ja ettevõtte omanik Väino Pentus on süüdi mõistetud, pikka aega kuriteos ja rahakantimises kahtlustatud poliitikud Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus aga puhtad kui prillikivid.
Riigikogu liige, endine välisminister KeitPentus-Rosimannus kirjutas vahetult pärast riigikohtu teadet: «Viis ja pool aastat valekaebustega võitlemist sai minu jaoks läbi. Riigikohtu otsus võttis asja lõplikult kokku – minu materdamine on kogu selles asjas olnud algusest peale aluseta.»
Juunis 2015, kui Tallinna ringkonnakohus oli Pentus-Rosimannuselt kahjuhüvitise solidaarselt koos Rain Rosimannuse ja Siim Roodega välja mõistnud, pidi ta loobuma välisministri ametist. Nüüd saab ta puhaste paberitega vastu minna riigikogu 2019. aasta valimistele. Ta on vastutuse võtnud. Rain Rosimannus tegeleb praegu peamiselt oma vanadekodudevõrgu loomisega ega ole otseselt poliitilist vastutust eeldavail ametikohtadel.
Küsimus on ainult selles, kas nad tahtsidki sihilikult vara välja viia, et võlausaldajad tühjade pihkudega jätta. Kuna seda väidet ei tõestatud, nad pääsesid. Vastutama jäid vaid advokaat ja firmaomanik.
Kui selle loo alguse juurde tagasi minna, siis Autorollo äri on algusest peale olnud poliitiline, mistõttu on ekslikud Pentus-Rosimannuse etteheited, et tema nime on pankrotihaldurid ära kasutanud asjale meedia tähelepanu tõmbamiseks.
Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentus võttis 2008 Swedbankist enam kui pool miljonit eurot laenu, et osta Autorollo. Laenu saamist vahendas Siim Kallase poeg Ülo Kallas, kes on seda ise ka tunnistanud, öeldes, et ta küll ei mäleta, aga küllap oli see nii, et ta viis õiged inimesed kokku.
Et laenu saada, andis riiklik agentuur Kredex käenduse 330 000 eurot. Kredex müüs oma nõude Autorollo pankrotipesas hiljem 3500 euroga. Poliitilise mõjuvõimu kuritarvitamise kahtlus lasub kogu sellel tehingul. Miljonid kroonid Autorollo raha võeti hiljem lihtsalt pangaautomaadist välja, autod ja haagised vahetasid omanikku. Kuhu see raha sai? Kas see võis kuluda Reformierakonna valimiskampaaniaks? Me ei tea seda.
Kui Väino Pentus poleks olnud juhtumisi mõjuka Reformierakonna poliitiku isa ja teise veelgi mõjukama Reformierakonna poliitiku äi, kas ta siis oleks saanud ühe autofirma ostuks käenduse riiklikult agentuurilt ja suure laenu Rootsi pangalt?
Pentus-Rosimannusel on õigus, et tema nimi on tuntud. Tema ja ta abikaasa nimeta poleks ajakirjandus ilmselt vaevunud üht järjekordset pankrotiasja päev-päevalt kajastama, aga see pankrotiasi oli ka midagi enamat kui üks lihtne pankrot ja sellega kaasnenud vara peitmine, et luhtunud ärist päästa, mis päästa annab.
Autorollo võlausaldajate Ülle ja Teet Järvekülje kommentaar oli: «Me tahtsime teha puust ja punaseks – ettevõtte tühjendamine viib vääramatult karistuseni. Meile tehti puust ja punaseks – see ei ole teie riik, see ei ole teie asi.»
Tõepoolest, kui lugeda kohtuotsuseid, pole kahtlust, et Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus juhtisid Autorollot. Küsimus on ainult selles, kas nad tahtsidki sihilikult vara välja viia, et võlausaldajad tühjade pihkudega jätta. Kuna seda väidet ei tõestatud, nad pääsesid. Vastutama jäid vaid advokaat ja firmaomanik.
Autorollo pankrot heidab varju politseile ja prokuratuurile, sest keeruliste majanduskuritegude uurimine lonkab. Samuti riigikogu kantseleile, kes ei avaldanud andmeid, mis oleksid võinud asjasse selgust tuua. Poliitikud on juriidiliselt puhtad, aga määritud mainega.