/nginx/o/2016/10/19/5973107t1h7349.jpg)
Põhjamaades olid traavivõitlused populaarsuselt jäähoki järel lausa teine spordiala ja üksiti suur äri. Eestlastel aga oli kogu perega traavlitele kaasaelamise traditsioon kadunud. 90ndate keskel püüdsid soomlased hipodroomile uut hingamist anda, seejärel võtsid asja ette rootslased.
Peeter Langovitsi tagasivaade: traavlite oma kliinik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hipodroomi 75 aasta juubeli eel, 27. juunil 1998 avati uus hobusekliinik ja tähistati Rootsi päeva. Kliiniku patsientideks olid 200 hobust. Neist 140 olid võistlushobused, kellest paljud kuulusid välismaa omanikele.
Tallinna hipodroomi haldas AS Norfolk, mille juhatuse esimees oli edukas tekstiilitööstur ja 80 võistlushobuse omanik Mats Gabrielsson ning direktor Ake Högström.
Kliiniku direktor Jaanus Mikk oli avamisel koos oma traavliga. Flaming Kemp oli esimese patsiendi rollis üllatavalt kannatlik, kui arst Tiina Seier talle ninasõõrmest endoskoobi sisestas ning huvilised erakordset võimalust kasutades looma hingetorru vaatasid.
Enne NSVLi okupatsiooni oli Tallinna hipodroom Euroopas mainekas võistluspaik, kus pühapäevastel võiduajamistel oli raja ääres ja tribüünil kuni 3000 kaasaelajat. Baltimaade vanimale hipodroomile andis peale asukoha kesklinnas omapära ka pikk 270-meetrine finišisirge.
20 aasta eest sain hipodroomil kordumatu elamuse – sõitsin stardiauto kastis, kui auto taga traavlid üksteiselt mõõtu võtma hakkasid. Kui kaameraga võistlusraja äärde tagasi jõudsin, jäi objektiivi ette heledapäine härra, kes parajasti kostitas kaarikut vedanud hobust õllega.
1998. aastaks olid ka Eesti ettevõtjad hakanud väärtustama hobusporti ja saanud traavlite omanikeks. Päeval osalejate seas sai näha hipodroomi suuromanikku ja ka hobuse omanikku Jaan Manitskit, endist rallisõitjat Raido Rüütlit, Rootsi Ekspordinõukogu esindajat Eestis Toomas Käbinit,
Rootsi päeva patrooniks olnud linnapea Ivi Eenmaa saabus üritusele läbi linna hobukaarikuga. Kliiniku avamise järel heitis linnapea pilgu ka tallidesse.
Juttu tehti ka Tallinna hipodroomi hiilgeaegadest. Meenutati, et 25. novembril 1923 oli hipodroomi avamisel lindilõikamise au riigivanem Konstantin Pätsil.