FOTO: Urmas Nemvalts

Läti poliitiline kriis mõjutab ka Eestit

Läti seisab vastu suve vastamisi tõsise poliitilise kriisiga. Hoolikalt sõnastatud avalikus pöördumises teatas Läti president Valdis Zatlers laupäeva õhtul, et seoses korruptsioonikuritegude uurimise pidurdumisega seimis – parlament ei võtnud ühelt seimiliikmelt saadikupuutumatust – tuleb esinduskogul seista silmitsi rahvahääletusega, mis otsustab, kas praegusel koosseisul tuleb laiali minna.

Meil on põhjust vaadata neid sündmusi mureliku pilguga – kindlasti pole Läti poliitilised tõmbetuuled tervislikud ei riigile endale, teistele Balti riikidele ega ka kogu ­Euroopa Liidule. Uudised on iseäranis halvad ses valguses, et Läti olukord paistis paranevat. Üleilmse majandussurutise aastail hätta sattunud lõunanaabrid pidid riigi rahanduse kordaseadmiseks ja rahvusvahelise abipaketi vastuvõtmiseks tegema hulga ebapopulaarseid otsuseid. Peaminister Valdis Dombrovskis sai aga mullustel valimistel reformide jätkamiseks rahvalt tugeva mandaadi. Samal ajal kui näiteks Kreeka on raha­andjate tingimuste täitmisega hädas, on Läti oma abistavad süstid kenasti kätte saanud.

Poliitiline kriis kannab aga rahvusvahelises pildis sõnumit, et asjad siinkandis ei ole korras ning sõltuvalt vaatepunktist võib kõnealune «kant» haarata nii Balti naabreid kui ELi, mida niigi räsib üks tulekahju teise järel.
Samas võib oma ametiaega lõpetava presidendi radikaalset sammu mõista. Seda juhul, kui tekkiva kaose kõrvaldamisel õnnestub tõepoolest varasemast suurem kord majja saada. Kui organism on tõbine, tuleb põletikukolle tuvastada ja seda ravida, mitte oodata, kuni üldseisund veel hullemaks muutub. Ehk siis kehtib Lennart Meri paljutsiteeritud lause: olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis.

Läti ühiskond on võrreldes Eestiga kahtlemata korporatiivsem, väiksem läbipaistvus on soodustanud äri ja poliitika valgust mitte kannatavat läbipõimumist. See omakorda loob eeldusi ikka ja jälle puhkevatele skandaalidele, mille keskmes kohalikud oligarhid. Märkimata ei saa jätta ka muret Läti ajakirjandusvabaduse pärast, olgu siis kõne all küsitavused suurte ajalehtede omanikeringis, segadused avalik-õiguslike kanalite rahastamisega või muu säärane.

Mõistagi on Lätis seoses laupäevaste sündmustega ees pikk ja raske protsess. Võimalik, et seim üritab presidendi otsust vaidlustada, rahvahääletus on teadagi keerukas poliitiline instrument. Meil jääb üle neid sündmusi murega jälgida ja loota, et demokraatia ja parlamentarismi hoovad on siiski piisavalt tugevad, et riiki õigel kursil hoida ja edasi viia.