/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/05/28/600188t1hd256.jpg)
Statistikaameti andmetel lahkus Eestist mullu 5294 inimest, siia rändas aga 2810 inimest. Teisisõnu jätkus sama tendents, mis on valitsenud alates taasiseseisvumisest – siit lahkub igal aastal enam inimesi, kui siia elama tuleb.
Juhtkiri: jalgadega protesteerijad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kaheksa aastaga on ametlikel andmetel Eestist lahkunuid umbes 35 000, siia kolinuid on umbes 20 000. Juba see, et riik on kaotanud selle ajaga 15 000 inimest, on piisavalt halb.
Kuid suure tõenäosusega on need numbrid veel enam muret valmistavad: kui sisserände puhul teame me üsna täpselt, palju siia elama asunuid oli, siis võimalused teada saada, kui palju inimesi on tegelikult Eestist lahkunud, on piiratud. Seega on paratamatu, et statistikaameti esitatud andmetes on väljaränne alahinnatud.
Praegu kasutatakse andmete saamiseks rahvastikuregistrit. Kui inimene Eestist päriseks lahkub, kajastub see registris vaid siis, kui inimene sellest ise teada annab. Praegu, nagu statistikaamet kinnitab, on Eestil rahvastikuregistri andmete vahetamise osas kokkulepe vaid Soomega. Teiste riikidega, isegi Euroopa Liidu siseselt, andmeid ei vahetata. Ometi tundub olevat mõistlik, kui seesugused kokkulepped sõlmitaks.
Praegu on kõik, mida me oskame tegelikult öelda, see, et inimesi lahkub jätkuvalt. Ja et neid on rohkem, kui me arvame või isegi oskame ennustada. Kes need inimesed on, miks nad lahkuvad, kuhu nad lahkuvad – see kõik on teadmata. Küsimus on, millele saab riik rajada edasised tegevuskavad väljarände peatamiseks, kui riigil pole informatsiooni väljarände suuruse ja iseloomu kohta.
Kampaania «Talendid koju» väikese edu taga ei pruugi sugugi olla vaid tahtmatus koju tagasi pöörduda, vaid ehk võis sel olla pistmist ka tõsiasjaga, et puudulikule teabele tuginedes tehtud kampaania võime jõuda sihtrühmani ja anda ka sihtrühma reaktsiooni näol soovitud tulemus on kesine?
Praegu aga peame tõdema, et tõepärast pilti selle kohta, kui palju Eestist inimesi lahkunud on, ei saa me enne uue rahvastikuloenduse tulemuste avalikuks tegemist. Kuid kui tegu on riigi jaoks olulise küsimusega, ei saa pidada mõistlikuks, et usaldusväärseid andmeid saadakse vaid kord kümne aasta jooksul.
«Eestlased protesteerivad jalgadega,» nenditi internetikommentaariumis väljarännet kommenteerides. Tõepoolest, rahulolematus on alles üsna äsja, kodanikuühiskonna arenedes, hakanud väljenduma soovis midagi muuta, kuid kurvastusväärselt on valdavam reaktsioon rahulolematusele veel lahkumine. Teades seda, on kahetsusväärne, et ülevaadet väljarännanute hulgast pole.