Maris Jõks: kogege ja nautige!

Maris Jõks Foto: Peeter Langovits

Fennismide ehk soomepärasuste kuldaeg eesti keeles oli küllap 1990ndate algul. Aeg, mil suur osa spordiajakirjanikest ei kõhelnud panemast kirja lauset Meeskond hävis 1:0, katsetati tulema-tulevikku (Festival tuleb korduma igal aastal) ja räägiti, kuidas kuskilt poest olla midagi jumala eduliselt saadud. Kes ei mäleta, see võib-olla ei usugi, aga mul on meeles, kuidas mõni eestlane hakkas pärast paaripäevast Soome-reisi isegi kõnelema raske rõhuga, vaheldumisi jahaa! ja küll! korrates.

Noh, see oli siis. Enamik neist sõnadest-väljenditest kõnekeelest kaugemale ei jõudnud, viimane muutub aga kiiresti, moesõnad tulevad ja lähevad – tulgu-mingu rahus, ongi huvitav ja vaheldusrikas. Kas keegi ütleb praegu veel nägemiseni asemel nägemiin või seletab, kui palju ta puhtana käden palka saab? Isegi sportlased ei hävi enam, ehkki aeg-ajalt ebaõnnestuvad, mis pole muidugi vähem traagiline; eks neid tõlkelaene leidu veel, nagu näiteks kirbuturg, millest hiljuti kirjutas siinsamas Helju Vals.

Juba eespool mainitud kümnendil pääses aga paisu tagant hoopis anglitsismide vool, mis on siiani nii võimas, et muud võõrmõjud pääsevad vaevu aeg-ajalt pinnale. Seepärast tunnen korraks ketserlikku rõõmuvälgatust, nähes midagi, mis ei ole tulnud inglise keelest. Aga ainult korraks.

Niisiis, kogema. Kas olete tähele pannud, kui sageli ja millises kontekstis seda sõna viimasel ajal kuulda ja näha võib? Kogeda võib, ei saa jätta osatamata. Järgmised laused on pärit eesti ajalehtede veebiversioonidest. Ajakirjanikud kogevad praegu väga vähe tunnustust. Pigem kogetakse ju aina enam pahandamist. Bratuhhinad kogesid eksootilise paari taset. Linnapeakandidaadid kogesid abiturientide huvi. Ma tahaks kogeda ideed, mille  väljendamine maksab kümme miljonit krooni.

Kogema ongi ju soome laen, Johannes Aaviku ärgitusel 20. sajandi alguses kasutusele võetud. Siiani on see eesti keeles tähendanud tunnetama, läbi elama: kogeda võib näiteks raskusi, valu, õnnetunnet; kogenud inimene on see, kel on mingil alal palju kogemusi. Soome keeles seevastu võib kogeda ka uut sõnaraamatut või viina õunamahlaga – eestlane nii ei ütle, seni veel. Eesti reklaamides soovitatakse aga juba lahkesti kogeda uut kvaliteeti, Tena pakutavaid muutusi, Saksa disaini ning veebi rikkalikult ja sügavalt.

Õige kummaliseks läheb asi siis, kui kogema (st läbi elama) hakkavad sündmused ja objektid: Suvepeod kogesid tagasihoidlikku publikuhuvi. Sellist langust ei ole hõbeda hind kogenud 1983. aastast. Seepeale tahaks murelikult küsida, kuidas hõbeda hind ennast muidu tunneb.

Jääb küsimus, kas see on nüüd puhta- või segavereline võõrmõju – inglise verb experience on ju samuti laiema kasutuspiirkonnaga kui eesti kogema. Olgu kuidas on, meeldetuletamist vääriks siiski terve hulk unustatud, kuid täiesti kasutamiskõlblikke sõnu, nagu juba mainitud tunnetama ja läbi elama, aga ka (järele) proovima / katsetama, (kellelegi midagi) osaks saama, kuulma, nägema.

Teine väga kena eesti sõna on nautima, samuti Aaviku soome laen. Seletava sõnaraamatu järgi ei tähenda see ainult naudingut tundma, vaid seda võib kasutada ka kellelegi millegi meeldiva osaks saamise kohta. Hästi. Kuid esiteks juhin tähelepanu sellele, et kogema ja nautima on mõlemad taju väljendavad sõnad, mida ei saa vähemalt neutraalses, asjalikus kontekstis kasutada eluta asjade kohta.

Ajakirjanduskeeles, mis peaks just selline kontekst olema, seda aga tehakse, lihtsalt selleks et varieerida sõnastust ja vältida eesti keeles tüütult sageli korduvat olema-verbi: Tipp-kiirkuller naudib mahtude kasvu, Pärnu rand naudib ainsana päevitajate kohalolekut,  USA lennundus naudib ohvriteta aastat.

Teiseks, laused Eesti Energia teenib suurt kasumit ja Eesti Energia naudib prisket kasumit ei ole samaväärsed; kirjutaja peab teadma, mida teeb, mitte püüdma lihtsalt huvitavamalt väljenduda. Kirjutades Pole mingit vahet, kui suuri summasid muuseum oma eelarves naudib, võidakse tõesti köita lugeja tähelepanu – viimasele kangastub, paraku täiesti kohatult, rahahunnikus mõnust ägisev muuseum.

Reklaamikeeles levinud ja juba ka ajakirjanduskeelde jõudnud Nautige! (just nii, ilma konkreetse sihitiseta, üleüldiselt) pärineb aga taas teadagi kust. Enjoy!