Wikipedia sulges 24 tunniks ingliskeelsed lehed

FOTO: «Reporter» / Kanal 2

Ma poleks arvanud, et pean seda ütlema, aga – kui ajakirjanduse ellujäämiseks on vajalik vikipeedia kadumine, siis olgu see nõnda! (Kuigi nii mustvalge see valik pole.) Niikuinii pole tegemist allikaga, mida saaks kasutada teadustööde allikmaterjalina, sest ülikoolid ei pea seda usaldusväärseks.

Vikipedistid protestivad Euroopa Liidu autoriõiguste direktiivi muudatuste vastu. Euroopa kirjastajaid ühendava katusorganisatsiooni News Media Europe autoriõiguste töörühma liikmena olen mina üks neid, kes on näinud juba aastaid vaeva selle nimel, et ajakirjandusväljaannetel oleks suurem õigus kontrollida oma sisu kasutamist ning oleks suurem õigus saada selle eest väärilist raha. Ajakirjanduse majanduslik vee peale jäämine on seotud sellega, kas me suudame lüüa punnid aukudesse, kust vesi sisse tuleb. Euroopa Komisjon mõistis seda situatsiooni (ka valeuudiste massilise leviku ajajärgul) paar aastat tagasi eesotsas volinik Günther Oettingeriga ning lauale on peale pikki läbirääkimisi ja kompromisse jõudnud paranduste pakett, mille arutelu on kulgenud edasi Europarlamenti. Siin tahavad mõned parlamendi liikmed, kelle üks eestvedajaid on Saksamaa piraadipartei poliitik Julia Reda, asja ikkagi põhja lasta, sest parandused kitsendavad vaba jagamismajandust internetis.

Minu isiklik ja sügav veendumus on, et vaba jagamismajandus kui kodanike õigus ei saa üles kaaluda teiste kodanike õigust saada oma töö eest tasu. Vastupidine väide oleks õigustus varastamisele, mis toob mulle meelde sundkolhoosistamise, kus talumehe hobusest sai igaühe hobune, mida kõik võisid vabalt kasutada. Pole muidugi paha, kui iga nurga peal oleks hobune vabalt võtta, kuid keegi peab talle süüa andma ja tema eest hoolitsema. Paraku kipub jagamismajandusega kaasnema üldine kvaliteedi langus.