Ma poleks arvanud, et pean seda ütlema, aga – kui ajakirjanduse ellujäämiseks on vajalik vikipeedia kadumine, siis olgu see nõnda! (Kuigi nii mustvalge see valik pole.) Niikuinii pole tegemist allikaga, mida saaks kasutada teadustööde allikmaterjalina, sest ülikoolid ei pea seda usaldusväärseks.
Vikipedistid protestivad Euroopa Liidu autoriõiguste direktiivi muudatuste vastu. Euroopa kirjastajaid ühendava katusorganisatsiooni News Media Europe autoriõiguste töörühma liikmena olen mina üks neid, kes on näinud juba aastaid vaeva selle nimel, et ajakirjandusväljaannetel oleks suurem õigus kontrollida oma sisu kasutamist ning oleks suurem õigus saada selle eest väärilist raha. Ajakirjanduse majanduslik vee peale jäämine on seotud sellega, kas me suudame lüüa punnid aukudesse, kust vesi sisse tuleb. Euroopa Komisjon mõistis seda situatsiooni (ka valeuudiste massilise leviku ajajärgul) paar aastat tagasi eesotsas volinik Günther Oettingeriga ning lauale on peale pikki läbirääkimisi ja kompromisse jõudnud paranduste pakett, mille arutelu on kulgenud edasi Europarlamenti. Siin tahavad mõned parlamendi liikmed, kelle üks eestvedajaid on Saksamaa piraadipartei poliitik Julia Reda, asja ikkagi põhja lasta, sest parandused kitsendavad vaba jagamismajandust internetis.