Juhtkiri: torm Saksa teeklaasis

Merkel ja Seehofer. Foto: JOHN MACDOUGALL / AFP

Elame uue rahvasterände ajastul. Väga lihtsalt seletatuna on põhjapoolsed arenenud linnalised kultuurid lõunapoolsete arhailiste-agraarsete kultuuride tugeva rändesurve all. Enamik Kolmanda Maailma riike ühes vana kultuuri, subtroopilise kliima, rikka floora ja fauna ning rohkete maavaradega võiksid olla paradiisiks maa peal. Kuid selle asemel on need sarnased põrgu filiaaliga. Kõige madalam elatustase, pidev nälg, lõppematud sõjad ja sisemised konfliktid, kuristik rikaste ja vaeste vahel, probleemid hariduse ja meditsiiniga ning degradeeruv majandus – see on Kolmanda Maailma riikide reaalsus. Ning ühtlasi põhjus, miks inimesed üritavad nendest riikidest läänemaailma migreeruda, olles valmis riskima eluga, kuna seal, kust nad pärit on, neil mingeid tulevikuperspektiive pole.

Rahvasterändamine muudab läänemaailma nägu ning suunab paratamatult protsesse, milles me kõik elame ning otseselt või kaudselt osa saame. Näiteks oli arvukate Euroopasse saabunute integreerimine üks põhjustest, miks tuli üle vaadata rahastamise põhimõtted Euroopa Liidu järgmiseks eelarveperioodiks. See on tekitanud pingeid eri maade vahel ning sisepingeid riikide sees.

Hiljuti Saksamaal lahvatanud torm teeklaasis ehk hõõrumine valitsuskoalitsioonis Angela Merkeli ja siseminister Horst Seehoferi vahel, mis uudistepõuasel ajal mängiti meedias välja draamana, milles sealne valitsuskoalitsioon oleks justkui juuksekarva otsas rippunud, on üks näide nendest pingetest. Samuti tulevad need pinged välja näiteks hiljuti avalikkuse ette lekkinud Prantsusmaa Ungari suursaadiku Eric Fournier salajasest memost, mille järel president Emmanuel Macron diplomaadile hundipassi andis.

Suhtumine migratsiooni on Euroopa maades viimastel aastatel muutunud. Mõne aasta taguses «avatud uste» poliitikas on aegamööda hakatud nägema viga, mida toonased otsuste langetajad on ka ise mõnel harval juhul mokaotsast tunnistanud. Kõik viimastel valimistel Lääne-Euroopas võimule tulnud või jäänud jõud, alates Mark Ruttest Hollandis kuni Emmanuel Macronini Prantsusmaal on lubanud piirata migratsiooni ja karmistada vastavaid reegleid.

Mõne aasta taguses «avatud uste» poliitikas on aegamööda hakatud nägema viga, mida toonased otsuste langetajad on ka ise mõnel harval juhul mokaotsast tunnistanud.

Sama suuna on Saksamaal võtnud ka Merkeli kristlikud demokraadid ning nende väiksem sõsar CSU, mida juhib Seehofer. See on ühtlasi Seehoferi ja Merkeli konflikti laiem kontekst. Nimelt toimuvad sügisel valimised elanike arvu poolest teisel Saksa liidumaal Baieris, kus baierlane Seehofer soovib teha hea tulemuse. Jäik positsioon migratsiooniküsimuses ja vastandumine Merkelile aitavad tema arvates baierlaste hulgas toetajaid juurde võita. Ning arvatavasti tunneb Seehofer vilunud poliitikuna oma valijat hästi.