Tanel Mällo ja Marju Lauristin: milleks meile andmekaitse?

Dokumendid. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Oleme muutuste alguses, mille on algatanud maailmavaateline eesmärk vabastada Euroopa kodanikud digitaalsest pärisorjusest, kirjutavad Open Knowledge Estonia juhatuse liige Tanel Mällo ja endine eurosaadik Marju Lauristin (SDE).

Raske on vaidlustada Ott Karulini väidet, et tuhnime oma andmetes nagu digimaailma põrsad. Ka uus Euroopa andmekaitse üldmäärus (ingl k general data protection regulation, edaspidi GDPR) ei muuda kedagi päevapealt targemaks. Selleks, et soov ja tajutud võimalused ise oma digimaailma puhtuse ja tervislikkuse eest hoolitseda oleksid sama loomulikud kui vajadus puutumata looduse järele, vaatame üle, mis meid siia tõi ja (kuna see meid teadupoolest enam edasi viia ei saa, siis) kuidas nüüd on mõistlik tegutseda.

Kõnealust andmekaitseseaduse muutust on tänaseks kogenud peaaegu iga kodanik. Selle eesmärk on anda inimesele suurem kontroll oma isikuandmete üle. Nüüdsest teavitatakse inimesi põhjalikumalt ja selgemini andmete töötlemisest, lihtsustuvad võimalused neid parandada, kustutada ja teisaldada. E-kirjad, mida saame isikuandmete kontrollimiseks, on vähemalt teadvustanud, kui paljudes eri kohtades neid leidub.

Seadusemuudatuse jõustumine tegi isikuandmed viivuks nii põnevaks, et vahemikus 22.–25. mai jõudis otsingusõna «GDPR» populaarsus isegi Brüsselist tehtud Google’i päringutes võrdsele tasemele klassikalise internetiotsingu teemaga (joonis 1.).