Kirjutame tänases Postimehes, kuidas kohus mõistis kaks Lääne-Tallinna keskhaigla hooldushaiglas töötavat meditsiinispetsialisti kriminaalkorras süüdi, sest nad olid pika aja jooksul võtnud patsientidelt ja nende lähedastelt vastu kingitusi, sealhulgas raha. Mõlemad neist – nii hooldushaigla juht Mark Levin kui haigla õendusjuht Mare Leppik – kinnitasid uurijatele, et nad ei pressinud kingitusi välja ning vastupidise kohta polnud ka tõendeid.
Sellegipoolest on nii Levin kui ka Leppik kriminaalkurjategijad. Neid viis «kuritegelikule teele» patsientide hea süda ja tänulikkus, mitte otseselt ahnus ega kuri hing. Tõenäoliselt puudutab tänane artikkel lähedalt tuhandeid inimesi, sest peaaegu igal perekonnal on rääkida sarnane lugu arstile pudeli või meditsiiniõele kommikarbi, teinekord isegi ümbriku viimisest. See on aastakümnete jooksul juurdunud komme, et väljendada tänulikkust inimestele, kelle kätte ollakse usaldatud oma tervis ning isegi elu. Linnalegendid räägivad haiglate lähistel asuvatest kauplustest, kuhu arstid viivad patsientidelt saadud kommikarpe, et need siis seal nii-öelda leti all müüki pandaks.
Tõenäoliselt puudutab tänane artikkel lähedalt tuhandeid inimesi, sest peaaegu igal perekonnal on rääkida sarnane lugu arstile pudeli või meditsiiniõele kommikarbi, teinekord isegi ümbriku viimisest.
Meie tänase loo aluseks olev kohtuotsus on selline, mis kardetavasti jätab paljude inimeste hinge tunde, et õigus ja õiglus ei käinud käsikäes. Kas ma siis tõesti ei või tänada inimesi, kes on päästnud minu või mu lähedase elu? Ikka võib. Küll aga tuleks korraks mõelda, kuidas on seda kõige õigem teha.
Esiteks ei tohi kingitusega kaasneda kas või näiline surve või tunne, et tänu sellele saab patsient paremat ravi või võetakse üldse jutule. Teiseks ei tohi see olla tingimuseks, et patsient pääseks ravijärjekorras teistest patsientidest ette. Kolmandaks, kindlasti ei tohiks kingitus olla rahaline.
Mina aga soovitan läheneda sellisele olukorrale väikse ringiga. Selle asemel, et suruda tohtrile pooljõuga ümbrik kitlitaskusse, teha näiteks annetus haiglate juures asuvatele heategevusfondidele. Selliseid fonde on palju. Näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi (TÜK) lastefond, Tallinna lastehaigla toetusfond, PERHi toetusfond, vähiravifond Kingitud Elu või isegi «Jõulutunnel». Igast sellisel teel annetatud eurost on palju rohkem kasu kui ühest kingitud viskipudelist.
Olen oma elu jooksul saanud mitmelt arstilt väga professionaalset ja hädavajalikku abi. Tudengiajal seadsin seetõttu toonases Hansapangas üles püsikorralduse just TÜKi lastefondile. See igakuine püsikorraldus, ehkki praeguseks muutunud marginaalseks summaks, tiksub siiani. Tänase loo valguses tundub paslik see üle vaadata ja toetussummat ajakohastada.