Karjäärinõustajad jagavad abiturientidele nippe: kuidas leida õige eriala?

Foto: Pexels / CC0 Licence

Sisseastumiskatsete eel ja õigupoolest juba terve gümnaasiumi lõpuaasta vältel seisavad meie abituriendid küsimuste ees, kuidas leida sobiv eriala ja millele tuginedes oma valik langetada. Otsust mõjutavaid tegureid on mitmeid, valikuid palju ja nende seast sobivaima leidmine ei pruugi alati lihtne olla, kirjutavad Tartumaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustajad Kristel Lään-Saarik ja Kadri Jurs. 

Sobiva eriala leidmine pole kohe kindlasti võimatu ning karjäärinõustajatena julgustame noori võtma seda põneva teekonnana, mida mööda käies avastada ennast ja maailma. Oluline on leida tasakaal tööturu väljavaadete ja ootuste ning isiklike soovide, võimaluste ja unistuste vahel.

Saame läbi ja lõhki tuttavaks - iseendaga

Kõige esimese sammuna tuleb vaadata enda sisse, mis tähendab aja võtmist iseendast ja oma soovidest aru saamiseks. Kõlab küll iseenesestmõistetavana, aga tihti unustame just lihtsaimatele küsimustele selgelt vastata. Mõtle ja märka, millised tegevused igapäevaselt sulle rohkem huvi pakuvad ja silmad särama panevad. Näiteks pööra tähelepanu sellele, milliseid teemasid jälgid sotsiaalmeedias, millest räägid sõpradega, millistest tegevustest võtad meeleldi osa ning mis sütitab sind koolis ja väljaspool õppetööd. Nii saad aimu, milline osa maailmast on sinu «tassike teed».

Teiseks on enda huvide kaardistamisel kasulik mõelda, milliseid kogemusi oled juba omandanud ja mida nendest õppinud. Üks asi on projektide ja ürituste korralduses või vabatahtlike ja õpilasaktiivi tegevuses kaasa löömine, teine ning võrdväärselt oluline selle lahti mõtestamine enda jaoks.

Mitte vähemtähtis pole õppida end tundma ja tajuma kaaslase ning indiviidina, näiteks, kas osaled meeleldi meeskonnatöös või eelistad tegutseda üksinda, kas eelistad võtta kollektiivis juhi rolli või olla tiimiliige, kas vajad tegevustes mitmekülgsust või hindad võimalust süveneda teemadesse.

Kuigi paljuski loksutab just edasine tööelu ning kogemused paika meie väärtushinnangud, siis on ka varemalt kasulik mõelda, mida enda jaoks tööalaselt oluliseks pead - on see panindlikkus, stabiilsus, kindlad piirid, väljakutsed, eneseareng, loovus, inimeste ja ühiskonna heaks panustamine või hoopis midagi muud.

Parem arusaamine iseendast annab selgelt aimu, milline valdkond huvi pakub ja millises rollis ennast töötamas ning tegutsemas näed. Seeläbi sead enda jaoks sihi, mille järgi oma elu eneseteostust ja rahulolu pakkuvaks kujundada. Motiveerituna valitud teel kõndides, avame enda jaoks aina rohkem uksi ning avastame uusi võimalusi, mille olemasolust enne ehk teadlikudki polnud. Nii võib loomulikult elus ette tulla ka karjäärialaseid vangerdusi ning vahel ka kõrvalekaldeid esialgsetest valikutest, kuid kohanemine on karjääri lahutamatu osa ning iga teekonnal omandatud kogemus millekski kasulik või kuhugi edasiviiv.

Siht paigas, aga kuidas sinna saada?

Tänapäeval on vaid põhi- või keskkooli haridusega väga keeruline toime tulla ning elukestvalt edasiõppimine on igati loogiline ja vajalik samm karjääri kujundamisel. Olles iseenda soovides selgusele jõudnud, saab lähemalt uurida õppimisvõimaluste kohta, alustades sellest, millistes koolides ja erialadel üldse sulle huvipakkuvas valdkonnas võimalik on õppida.

Kuna sarnase või lausa sama nimetusega eriala võib erinevates koolides olla mõnevõrra erineva sisuga, on kõige olulisem tutvuda õppekava kirjeldusega, mis annab ülevaate õpingute sisust ja laadist. Olles juba eneseanalüüsi käigus selgusele jõudnud, milline õppija sa oled, kas eelistad õppida praktiseerimise kaudu või soovid saada tugevat teoreetilist baasi (või hindad mõlemat), saad langetada enda jaoks teadliku ja sobiva valiku.

Sisseastumistingimustega tutvumine aitab paremini ette valmistuda sisseastumiskatseteks – nt varemalt tutvuda erialase kirjandusega, vestelda juba sel erialal õppivate tudengitega või valdkonnas töötavate inimestega. Praktilise ettevalmistuse teine tahk on paratamatult ka oma majanduslike võimaluste hindamine - kui soovid õpinguid jätkata teises riigis või linnas, siis enne valiku tegemist kõrvuta olemasolevad vahendid ning hinnangulised kulud ja uuri, mil moel on võimalik stipendiumi või toetust taotleda.

Tean, mida tahan ja kust seda saada, aga mida vajab ühiskond?

Edasiõppimise valikute langetamisel ei saa me mööda vaadata hetkeolukorrast tööturul ning ühiskonna ootustest ja vajadustest tulevikus. Uurides OSKA oskuste ja tööjõuvajaduse prognoose, saad juba ettevaatavalt vajaliku ülevaate, millised sektorid laienevad ja millised tõmbuvad kokku. Töömaailm muutub küll iga päevaga mitmekesisemaks, kuid samas kasvab tehnoloogia arengu ning ühiskonna trendide koosmõjul vajadus eeskätt kindlate oskuste ja teadmistega inimeste järele (nt IKT-vahendite kasutamise pädevused).

Kõiki meist ei saa ega peagi infotehnoloogia südamepõhjani huvitama, nagu kõik meist ei oma ka vastavaid eeldusi selles valdkonnas töötamiseks. Küll aga on igal inimesel võrdsed võimalused nn võtmeoskuste omandamiseks ja arendamiseks nagu seda on kriitiline mõtlemine, oskus probleeme lahendada, loovus, suhtlemis- ja koostööoskus, ettevõtlikkus ja digipädevused. Need pädevused tulevad kasuks nii igapäevaelus kui ka töömaailmas ja võimaldavad töötajal kombineerida erinevaid töötegemise viise ja täita tööülesandeid erinevatest eluvaldkondadest. Just sellele – töötaja mitmekülgsusele ja võimele kohaneda – viitavad ka tööjõuvajaduse prognoosid.

Mõistagi ei tee edasiõppija üksi ja ainsana ettevalmistusi (muutuval) tööturul edu saavutamiseks ja vajadusel ümber kohanemiseks. Ka koolid ning tööandjad annavad oma panuse vajaliku ettevalmistuse tagamisse. Mistahes erialale õppima suunduvaid inimesi ootavad ka kõrg- ja kutsekoolides aina enam interdistsiplinaarsusest lähtuvad õppekavad, mis keskenduvad sellise õpikogemuse pakkumisele, mida saaks hiljem rakendada mitmel moel, teineteisega lõimitud elualadel.

Erialavalik on oluline, kuid mitte kivisse raiutud samm karjääri kujundamisel

Sisseastumiste eel, vältel ja ka hiljem, pärast õppima asumist on oluline enesele teadvustada, et ükski plaan pole kivisse raiutud, vaid see töötab, areneb, muutub koos selle seadjaga. Kui muutuvad sinu soovid ja vajadused või eeldab tööturg kohanemist, on igal ajahetkel võimalik otsa vaadata oma eesmärkidele ja korrigeerida sinna jõudmiseks vajalikke tegevusi. Selles seisnebki valikute tegemise võlu ja teinekord ka valu – oma karjääri kujundamisel on hoovad alati sinu enese käes ning kuigi valikute langetamine võib vahel olla keerukas, kasvame ja õpime selle käigus.

Kõigile kutse- ja kõrgkoolidesse kandideerijatele soovitame ennekõike rahulikult aja maha võtmist, et mõelda, uurida, arutleda ja eneses selgusele jõuda. Kõike ei pea ühe päevaga ära otsustama ja paika panema. Eriala valik on küll väga oluline samm oma elu kujundamisel pärast keskhariduse omandamist, aga seegi on üks valik kõigi teiste, veel eesseisvate seas. Elukestev õpe tähendabki võimalust korduvalt õppida ning ennast pidevalt täiendada.

Hea on teada, et valikute tegemisel pole sa kunagi üksi. Perekonna, sõprade ja ka õpetajate mõtted võivad olla väga väärtuslikud inspiratsiooni allikad. Samuti on alati võimalus pöörduda karjäärinõustaja poole, kes toetab ja juhendab enda avastamisel ja võimalustega tutvustamisel.