/nginx/o/2017/01/25/6277127t1h6836.jpg)
/nginx/o/2018/06/29/7927729t1h321e.jpg)
Juunis 1988 oli ka Eestis võimalus, et Moskva režiim astub rahva vastu relva jõuga, kirjutab Tallinna Ülikooli poliitikateooria professor Rein Ruutsoo ning kirjeldab lähemalt intriige kompartei tipus.
Tellijale
Rein Ruutsoo: Vainost vabanemine. Intriigid ja vandenõud (26)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmkümmend aastat tagasi, 16. juunil 1988 sai teoks midagi tol ajal uskumatuna tunduvat. Moskva satraabi Karl Vaino asemel kerkis Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) juhiks Vaino Väljas. Kuigi praegu kipub laulva revolutsiooni võit meenuma kui enesestmõistetav, justkui ajaloo loomulik käik, oli nendel päevadel ka Eestis võimalus, et Moskva režiim astub rahva vastu relva jõuga.
Ligi kümme aastat Eestit terroriseerinud (see on asjakohane sõna!) Karl Vaino kukutamise loomulikkuse muljet lisab tõik, et perestroikast hoolimata oli parteis toimuv veel riiklik saladus. Lõhesid võimu tipus varjati hoolega. Igasugust avalikku märki, et rahva arvamust arvestataks, peeti võimule surmavalt ohtlikuks. Nii see aga ju oligi!