Juhtkiri: kuuldused ELi surmast on ennatlikud

Euroopa Liidu lipud Euroopa Liidu Komisjoni hoone ees. Foto: Francois Lenoir

Euroopa Liit näitas eile migratsiooniküsimuses kokkuleppele jõudmisega taas oma ühtsust. Kõige kergemalt saavad nüüd ilmselt hingata Saksamaa kantsler Angela Merkel, kellele oli üleeuroopaline kokkulepe vajalik koduse võimuliidu päästmiseks, ja Itaalia peaminister Giuseppe Conte, kes sai end kehtestada.

Migratsiooni eesliini riigid ja mitmed teisedki on pikkade aastate jooksul soovinud automaatset põgenike ümberasutamisesüsteemi ELi riikidesse. Seda on osaliselt juba tehtud, aga ilma hiilgava eduta ja paljude teiste liikmesriikide vastuseisu saatel. Põgenike automaatset liikmesriikidesse ümberasustamist kokkuleppes ei ole. Arvatavasti seetõttu, et vastuseis on tugev ning äärmiselt raske on saata põgenikke riikidesse, kuhu nad ise ei taha minna. Selle asemel keskendub kokkulepe nii juba teadaolevatele meetmetele migratsioonivoogude ennetamiseks väljaspool ELi piire kui ka migratsioonikeskuste rajamisele ELi ja liidust välja, kus hakkavad toimuma varjupaigamenetlused ja tagasisaatmised. Kuidas see kõik tegelikkuses tööle hakkab, on omaette küsimus.

Samuti asub EL rändekriisi lahendamiseks rahaliselt toetama mitmeid Vahemere-äärseid riike. Eesti on valmis panustama Aafrika Usaldusrahastusse 150 000 eurot, praeguseks on Eesti toetanud rahastut juba 1,45 miljoni euroga. Rahaline toetamine on vajalik, kuid kindlasti mitte ainuke meede, mida Euroopa Liit saaks kasutada selleks, et vähendada väljarännet Põhja-Aafrikast. Pikaajaline fundamentaalne lahendus oleks näiteks kaubanduspiirangute vähendamine, mida EL ja eurooplased ei ole olnud siiani valmis tegema. Praeguses olukorras, kus lääneriigid isekeskis tollimaksu kehtestamises võistlevad, ei ole aga ilmselt erilist lootust, et selline asi lähiajal ette võetakse.

Kui üllaste eesmärkidega kokkuleppel mingit praktilist tulemust ei ole, on sellest vähe tolku.

Poliitika on pidev mõistliku kompromissi otsing. Seda eriti niisuguses poliitilises ühenduses nagu EL, mis koosneb 28 liikmesriigist. Kui üllaste eesmärkidega kokkuleppel pole mingit praktilist tulemust peale selle, et Merkel ja Conte saavad midagi kodus ette näidata, on sellest vähe tolku. Eesmärk ei ole mitte üksnes ELi heaolu, vaid ka Aafrika riikide ja sealsete inimeste elu stabiilsemaks muutmine.

Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani kirjutas sel nädalal, et kui liikmesriigid ei leia ühiselt viisi, kuidas sisserändajate ja varjupaigataotlejate voogu pidurdada ja reguleerida, võib see anda Euroopa Liidu projektile surmahoobi. Migratsiooniküsimuse kokkuleppega näidati, et ühendus suudab end kriitilistes küsimustes kokku võtta ja üksmeele leida, olgugi et vähemalt praegu tundub, et lõplikust lahendusest on asi veel kaugel.