Uputus Tallinnas 2016. aastal.

FOTO: Martin Ilustrumm

Suuremate vihmavalingute järel pöörduvad inimeste pilgud ikka ja jälle kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtjate poole, kes peaksid rajama loodusjõude alistavaid sademeveesüsteeme, ent tegelikkuses on liigvee probleemide põhjustajaks peale muutunud kliima ka paljud linlased ise, kirjutab Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp.

Tellijale Tellijale

Ajakirjanikud teavad, millistele Tallinna, Rakvere, Viljandi, Tartu või muu linna tänavanurkadele suurema vihma järel oma kaamerad üles sättida, ja nii avaneb fotodelt ja videotest piibellik veeuputuseaegne vaatepilt. Tallinnas sadaski läinud nädalal paari tunni jooksul maha üle 24 millimeetri vett, mis tekitas hulga probleeme liigveega ning rikkus osa ETV stuudiotest. Tartus kurdeti 12. juunil aga selle üle, et Emajõe väliujula juures voolas kanalisatsioonisüsteemist Emajõkke haisvat vett, tampoone ja kondoome. Õigupoolest ajas üle jõe lähistel olnud kanalisatsioonikaev ja siingi oli põhjuseks tugev vihmavaling, kuid mitte ainult.

Sellistel puhkudel on linnaelanikel tekkinud harjumus kurjustada kohaliku vee-ettevõtja või linnavalitsusega, ent alustuseks võiksid paljud inimesed endale meenutada, kuhu jookseb nende endi majapidamiste vihmavesi. Ja samamoodi on mõnelgi arendajal põhjust peeglisse vaadata – miks ta lasi projekteerida maja, mis on loodud uppuma?