Vihmane ilm. 

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Suvevihm laseb

räästast alla kardinad

mu oma kodus,

kus jõudeaega veedan

inimeste teadmata

Lõpuks aga vihma tuli ja see nirises mõistagi ka mööda katuseräästaid alla nagu Saigyo luuletuses. Mul oli maakodus aken lahti ja koos vihmaga huugas tuppa mahedat ööpimedustki. Tunda võis ka aknaaluse pärna kohalolekut, mis hakkab varsti kandma õisi. Vihm ja ööpimedus tekitasid sellise teokarbis olemise tunde, millest on kirjutanud filosoof ja mida saanuks rikkuda vaid tuppa lennanud ahne sääsk.

Maal oli vihm võrdlemisi tagasihoidlik ja suuremaid liialdusi ei põhjustanud. Tallinnast aga saabusid uudised justkui millestki pool- või veerand-apokalüptilisest, vihm ujutab üle tänavaid ja tõstab kanalisatsioonitorudest välja fekaale. Võimas vihm tahtis ka, et ERRi katus hakkaks läbi laskma.