* Konflikti ei võida ja kriisi ei seljata see, kes teeb keerukama ja täpsema süsteemi, vaid see, kes suudab operatiivselt ja ammendavalt reageerida.
* Äärmiselt oluline on investeerida kaitsepolitseiametisse ja luuresse. Riigijuhtide jaoks pildi hoidmine on kiiretes kriisides üha olulisem ning vastastikune usaldus töötasandiga lausa elulise tähtsusega.
* Erinevalt kaitseväest ei ole teistes valdkondades kriiside tarbeks piisavaid laovarusid loodud. Seni kuni haiglad deklareerivad meditsiinivaruna üldiselt igapäevast laovaru, ei ole me tegelikult valmis ühekski kriisiks. Praegu vastutab iga asutus oma valdkonna eest. See ei ole meile edu toonud. Oleks mõistlik anda kõikide varude kogumine ning jaotamine ülesandeks ühele asutusele.
* Kust aga leida abikäsi? Teised riigid on lahendanud selle küsimuse alternatiivteenistuse või tsiviilajateenistuse abil, kus need, kes ei mahu kaitseväkke, saavad anda panuse ka mujal. Süsteemi rakendavad edukalt Šveits, Iisrael, Norra ning seda kaalub Belgia.