Euroopa Parlamendi president: sisseränne ähvardab lämmatada Euroopa unistust 

Vahemerelt päästetud Aafrika migrandid. Foto: Libyan Coast Guard/Ap/scanpix

Järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustatakse Euroopa Liidu tulevik. Kui liikmesriigid ei leia ühiselt viisi, kuidas sisserändajate ja varjupaigataotlejate voogu pidurdada ja reguleerida, võib see anda Euroopa Liidu projektile surmahoobi, kirjutab Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani. 

Euroopa Liit ja tema liikmesriigid said olukorra tõsidusest aru liiga hilja ja on seni vaid käed rüpes pealt vaadanud. Püütud on vaid tekitatud kahju vähendada ja oma piiridel sisserännet tõkestada.

Aastaks 2050 Aafrika elanikkond kahekordistub ja ületab 2,5 miljardi piiri. Kui me kohe ei sekku, saavad praegustest sadadest tuhandetest migrantidest miljonid ja selle tagajärjed oleksid Euroopale hukutavad.

Rändevoogude algpõhjus on Aafrika ja Lähis-Ida suurtes piirkondades valitsev ebastabiilne ja ebakindel olukord, samuti terrorism, vaesus, näljahäda ja kliimamuutused. Üksnes aastatel 2014–2017 kaotas vähemalt 13 000 inimest elu Vahemerel, neile lisanduvad kümned tuhanded, kes on hukkunud Sahara kõrbes.

ELi kodanikud ei soovi enam leppida käsi laiutava Euroopaga, kes on võimetu sellele tragöödiale reaalset lahendust leidma. Inimesed tahavad Euroopat, kes on solidaarne tagakiusamise ja sõja eest pagejatega, kuid kes käituks meelekindlalt nendega, kel pole õigust ELi tulla ega siia jääda.

Kui me kohe ei sekku, saavad praegustest sadadest tuhandetest migrantidest miljonid ja selle tagajärjed oleksid Euroopale hukutavad.

ELi järgmine tippkohtumine annab viimase võimaluse vältida poole miljardi eurooplase ootuste luhtumist.

Tarvis läheb julgust ning lühikese, keskpika ja pika perspektiivi strateegiat, mis toetub kahele sambale. Ühest küljest tuleb viivitamata lõpetada pagulaslaevade väljumine transiidiriikidest ja Aafrika rannikult. Euroopasse võib lubada vaid neid, kel on tõepoolest õigus saada varjupaika, ja nad peavad siia jõudma turvaliselt. Teisest küljest tuleb varjupaigataotlejad jaotada liikmesriikide vahel automaatse ja kohustusliku mehhanismi alusel.

Meie esimene ülesanne on peatada rändajate teeleasumine ja takistada inimsmugeldajatel kümnete tuhandete inimeste elu ohtu seadmist. Neid, kes tõesti varjupaika vajavad, ei saa jätta südametunnistuseta inimkaubitsejate meelevalda.Takistades laevade väljumist, võtame meeste, naiste ja lastega kaubitsejatelt ära ka võimaluse kasumit teenida.

Türgiga sõlmitud kokkuleppe eeskujul, mis võimaldas sulgeda Balkani rändetee, peab EL investeerima Vahemere rändeteede sulgemisse vähemalt kuus miljardit eurot. EL teeb koostööd Nigeriga ja samamoodi peame tihedamalt töötama koos transiidiriikidega, nagu Mauritaania, Mali, Tšaad, Tuneesia, Maroko, Alžeeria ja ka Liibüa.

Enne 2016. aastat kasutas Nigerit transiidiriigina 150 000 rändajat aastas. Tänavu on see arv seni vaid 5000. Lisaks osutus võimalikuks evakueerida Liibüast 1500 varjupaigataotlejat, kelle on ajutiselt vastu võtnud Niger.

Lähen juuli keskel visiidile Niameysse ja Agadezi, et tugevdada meie koostööd Nigeriga, ja juhin ühtlasi majandusdiplomaatilist delegatsiooni, kuhu kuuluvad Euroopa ettevõtjad.

ELi järgmine tippkohtumine annab viimase võimaluse vältida poole miljardi eurooplase ootuste luhtumist.

ELis 2017. aastal esitatud 650 000 varjupaigataotlusest tehti 416 000 kolmes riigis: Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. See ilmselge ebaõiglus tuleneb Dublini määrusest, mis põhjustab liikmesriikide vahel üha sagedamini vastasseisu ja pingeid.

Määrust tuleb muuta. Meil on tarvis õiglasemat ja tõhusamat Euroopa varjupaigasüsteemi. Euroopa Parlament võttis juba 2017. aasta novembris suure häälteenamusega vastu ettepaneku varjupaigataotlejate õiglase jaotamise kohta. Saatsin ELi riigipeadele ja valitsusjuhtidele kirja, milles pakkusin seda ettepanekut varjupaigasüsteemi reformi aluseks.

Selleks et veenda kõige rohkem vastu olevaid liikmesriike ümberjaotamisega nõustuma, on ülioluline anda neile kindlustunne, et liit suudab kontrollida oma välispiiri ja tõkestada väljarännet Põhja-Aafrikast. Siis jõuaksid Euroopasse üksnes need, kel on õigus saada kaitset ümberpaigutamiskavade alusel, mida juhib ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet. Need inimesed toodaks turvaliselt kohale ja jaotataks õiglaselt ELi vastuvõtjariikide vahel, nagu seda juba tehakse Türgi, Jordaania või Liibanoni vastuvõtulaagritest saabujatega.

Usaldusväärse ja kahele sambale toetuva Euroopa strateegia puudumise korral jääb valitsema «igaüks enda eest» põhimõte, mis tähendab, et rändepoliitika läheb uuesti liikmesriigi tasandile, riigipiirid pannakse kinni ja Schengeni alale tuleb lõpp.

Samal ajal peab liit kooskõlastama oma pingutused olukorra stabiliseerimiseks Liibüas, et sellest kujuneks riik, mis võib olla liidule partner. Mul on kavas peagi Liibüasse minna, et arutada Euroopa Parlamendi võimalikku rolli selles protsessis ja tulevaste demokraatlike valimiste korraldamises. Parlament pakub kasutamiseks oma vahendeid ja teadmisi, näiteks parlamendis korraldataval konverentsil, kus osalevad kõik huvirühmad.

Usaldusväärse ja kahele sambale toetuva Euroopa strateegia puudumise korral jääb valitsema «igaüks enda eest» põhimõte, mis tähendab, et rändepoliitika läheb uuesti liikmesriigi tasandile, riigipiirid pannakse kinni ja Schengeni alale tuleb lõpp.

Tõeliselt tulemuslik strateegia peab pakkuma lahendusi ka massilise väljarände põhjuste kõrvaldamiseks. Parlament nõuab, et ELi järgmises eelarves nähtaks ette vahendid Marshalli plaani rakendamiseks Aafrikas. Vaja läheb vähemalt 40 miljardit eurot, et järgmise kümne aasta jooksul kaasata 500 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Meie eesmärk on pakkuda noortele aafriklastele tulevikuväljavaateid ja lootust nende koduriikides. Need investeeringud, mida täiendavad kindlapõhjaline majandusdiplomaatia ja seadusliku sisserännu kvoodid, võivad hõlbustada päritolumaadega tagasivõtulepingute sõlmimist.

Sisseränne ähvardab lämmatada Euroopa unistust. Me ei saa ega tohi sellega leppida. Tuleb olla julge, otsusekindel ja ettenägelik, et leida üheskoos uusi lahendusi.

Euroopa Parlament annab oma panuse, esitades põhjalikult läbimõeldud ja realistliku strateegia. Kutsun üles riigipäid ja valitsusjuhte loobuma ainult oma riigi huve arvestavast egoistlikust suhtumisest ja tegutsema koos liidu püsimajäämise nimel.