Mari Mets 

FOTO: Tairo Lutter

Möödunud nädalal avaldatud linna siseauditist paljastusid jaburad detailid sellest, kuidas Tallinna spordiväljakutel on vohanud aastaid jõle korruptsioon, ilma et keegi midagigi ette võtaks.

Tallinna linnajuhtide kõlberüüste elanike vastu on juba norm, mille peale enam suurt kulmugi kergitada ei viitsi. Sellise ebanormaalsuse normaliseerumine kinnitab kehtiva korra katastrofaalsust ja loob ise korruptsioonipimedust. Korruptsiooniga leppimine on aga pikk samm Ida-Euroopa perifeeria stereotüüpi, kaugele-kaugele ihaldatud põhjamaisest mainest ja mõttemallist.

Me ei tea, kas Rein Ilvese juhitud Tallinna spordi- ja noorsooametis süüdimatult omadega äri ajamine, kahel toolil istumine või elementaarsena näivast üle sõitmine jäi tõesti kõigile märkamatuks või keegi lihtsalt ei tahtnud midagi näha, kuulda ega rääkida.

Sellepärast on oluline aeg-ajalt selgitada, miks miski pole normaalne. Korruptsioonist läbi imbunud võimu meelevallas on lihtne unustada, et tegelikult ei peaks asjad nii olema. Linna sisekontroll ei peaks avastama ametnike omakasu viis aastat hiljem ajakirjanduses ilmunud lugude peale, vaid suutma seda ennetada.

Primitiivne kokkumäng

Näiteks ei peaks käima spordihalli aegade broneerimine kellegi isiklikus vihikus. Jah, te lugesite õigesti – 2018. aastal pole spordihallis elektroonilist broneerimissüsteemi. See võimaldab teha althõlma tehinguid ja vangerdusi, küsida ja pakkuda paremate sportimisaegade nimel altkäemaksu – loob soodsa pinnase kuritegevuseks.

Kõlab jaburalt, aga nii käis kõige madalama taseme korruptsioon Sõle spordikeskuses. Selle juht Toomas Ristlaan küsis rahumeeli pistist, et jalgpalliklubid võiksid paremaid väljakuaegu loota. Nüüd tehakse ümber sügisel avatud keskuse kassasüsteemid, et viia sisse elektrooniline broneerimine. Väljakuaegade jagamiseks tehakse eraldi komisjon, kes hakkab sooviavaldusi läbi vaatama.

Ajakirjandus on kirjutanud palju, kuidas spordiameti juht Ilves mängis kõik sportmängude sisehallide ehitushanked mõnusasti oma sõpradele-sugulastele. Nüüd tõdes seda ka linnavalitsus, vahepeal on pandud püsti kriminaaluurimine.

Lisaks tuli välja, et magusate miljonilepingutega hallid kerkisid ilma ehitusloata; hanke võitjale tehti enne kopa maasse löömist lubamatu 120 000eurone ettemaks; hankel esitatud dokumendid projekti- ja objektijuhi kvalifikatsioonide kohta ei vastanud tingimustele; ehitaja ei sõlminud nõutud kindlustuslepinguid ja üldsegi – kogu hanke korraldamine telliti firmalt, mille omanik teise firmaga ise hankel osales, kaasosanikuks spordiameti juhi Ilvese õepoeg, kellele müüs lõpuks vajaliku halli Ilvese klassivend.

Selline pimedus on valitsenud aastaid Tallinnas. Valvel tuleb olla nüüd Viljandil, kus Tallinnast suurte jamadega lahkunud Rein Ilves juhib veel valmimata veekeskust.