Karmo Tüür.

FOTO: Sander Ilvest/Postimees

«Põlvili langeme su ette, et paluda abi» – umbes selliste sõnadega pöörduvad üha sagedamini Venemaa elanikud Vladimir Putini poole – ja mitte ainult sõnadega, vaid laskuvad ka kaamerate ees põlvili, hoiavad plakateid käes ja anuvad abi. Seda riigis, mis oma enesenägemuse kohaselt alles tõuseb põlvilt. See on nii karjuv vastuolu, et paneb lähemalt uurima, milles asi.

Tellijale

Kohalike võimude ja õiguskaitse organite käest abi lootmata langevad elanikud põlvili keskvõimu ette, lootuses et see lahendab olukorra. Riigi mastaapide tõttu on aga ilmselge, et ei keskvõim tervikuna ega isegi superpresident eraldivõetuna ei saa mitte kunagi kõikide üksikjuhtumitega tegeleda.