* Eesti ei pea Euroopast mitte ära jooksma, vaid ennast seal mõistlikul, empaatilisel ja rahulikul moel kehtestama. Muidugi ei saa me hüüda, et võtame aga rohkem põgenikke. Aga veel vähem saame silmad ja piirid kinni panna ja loota, et jääme alles.
* EKRE on öelnud, et ei toeta liberaalset demokraatiat. Osaliselt on tegemist hämaga lootuses, et «liberaalne poliitika» ja «liberaalne demokraatia» aetakse omavahel segamini. Tegelikult tugineb veel kestev lääne vabade riikide areaal liberaalse demokraatia printsiibile. Seda printsiipi toetavad ka Euroopa konservatiivid. Selle vastand pole mitte demokraatia või «konservatiivne demokraatia», vaid autokraatia.
* Pagulaskriis on absoluutselt olemas ja on sundinud mugavustsoonist välja hulga Euroopa valitsusi. Euroopa ei ole ülemäära hea kriiside reguleerija ega kiirreageerija. Eesti mure on siin aga kõigepealt Euroopa välispiir, Euroopa piirivalve tõhustamine. Võib-olla saaksime ka natuke prantslasi ja rootslasi aidata, jagades oma integratsioonikogemusi.