Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik: Kaja Kallase ja Eerik-Niiles Krossi rünnakud peaministri suunas näitavad ühe ajastu lõppu

Tanel Kiik. Foto: valitsus.ee

Reformierakondlased Kaja Kallas ja Eerik-Niiles Kross on oma ründavate sõnavõttudega Keskerakonda juhtiva peaminister Jüri Ratase suunas ületanud hea maitse piiri, kirjutab peaministri büroo juhataja Tanel Kiik.

Eesti välispoliitikas on aastakümneid suudetud hoida erakondade- ja päevapoliitikaülest konsensust, mis lähtub Eesti Vabariigi kui terviku pikaajalistest huvidest. Seda vähemalt seni.

Reformierakonna esimehe Kaja Kallase ning juhatuse liikme Eerik-Niiles Krossi isiklikud rünnakud peaministri ja välisministeeriumi aadressil näitavad kahjuks, et need ajad on mööda saamas.

Reformierakond seab avalikult tugeva kahtluse alla Moldovas toimunud ametlikud kohtumised, teades väga hästi, et nende korraldamist koordineeris välisministeerium koostöös Moldova partneritega. Seda fakti on avalikult kinnitanud nii välisminister kui ka mitmed diplomaadid.

Reformierakond on korduvalt näidanud, et nad on valmis poliitiliste plusspunktide nimel lõhestama Eestis elavaid kogukondi, vastandama meie inimesi rahvuse põhjal ning kasutama kõikvõimalikke räpaseid võtteid valimiskampaanias. Nüüd vajuti veel sammu võrra madalamale ning võeti rünnakuarsenali ka välispoliitika.

Reformierakondlaste sõnavõtud on seda kohatumad, et sama härra Vlad Plahotniuciga kohtusid 2012. aastal nii Reformierakonna juhatuse liige Laine Randjärv kui mitmed teised parlamendi liikmed.

Ma pole täheldanud, et toonast kohtumist oleks keegi kordagi hukka mõistnud. Paraku on silmakirjalikkus ja topeltstandardid muutunud Reformierakonna poliitika ning valimiskampaania lahutamatuks osaks.   

President Lennart Meri lausus oma 1995. aastavahetuse kõnes: Riigina oleme ikka veel häälemurdeeas. Peame õppima riigina käituma. Peame mõtlema miljoni peaga, kuid kõnelema ühe suuga.

See kuldne põhimõte välispoliitika kohta kehtib täiel määral ka praegu, mil tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Iga poliitik, kes mõtleb esimesena oma riigile, mitte koduerakonnale mõistab, et välispoliitikas tuleb meil alati hoida ühte ja ühtset liini. Mitte kunagi kasutada seda erakondlikkus võimuvõitluses.