/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/06/21/7913381t1h3fbf.jpg)
Mõjuvalt poolt meile avaldamiseks saadetud:
Postimees 1918. aastal: Eestimaa tulevikust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saksa sõjavägede eduka pääletungimise mõjul läänefrondil lööb kahtlema isegi üks väike ringkond eestlasi, kes siin teravat võitlust Saksamaa poolehoidmise vastu ja Eesti iseseisva vabariigi kasuks peab, ja kallab oma poliitika üle järele mõtlema. Peterburis ilmunud «Eesti Päevaleht» ei väsi ära ikka jälle iseseisvat «Eestit» eestlastele silmi ette seadmast ja teenib Eestimaa tuleviku kirjeldamisega täielist tähelepanemist ära. Et Eesti rahvas üksi liig nõrk on suurriikide vastu võideldes ja ilma võõra abita iseseisvaks Eestiks ei või saada, see on selle kangete rahvuslaste ringkonnale juba ammugi selgeks saanud. Kelle pool peab siis see abi tulema? Kas Venemaalt? Selle kohta kirjutab tähendavalt leht:
«Venemaa on täiesti purustatud ja peab mitmeks kümneks aastaks suurriikide hulgast lahkuma. Temalt ei ole meil mingisugust abi oodata. Sisemise korralageduse ja rahapuuuduse (sellest pahemat ei ole veel iialgi nähtud) kätte on Venemaa nõrkenud ja saada seda tõbe palju aastaid põdema?»
Venemaalt ei ole Tõnisson, Martna ja teised küll milleski tõsiselt toetust lootnud. Nende silmad on Londoni poole pöördud. Inglismaa ja teised liitriigid peavad uue Eesti riigi vaderid olema. Nüüd hakkab nende lootus ka liitriikide abi peale vankuma.»
22.06.1918