/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/06/20/7912907t1h3fc9.jpg)
Nii nagu miljonid inimesed ootavad hittsarja «Troonide mäng» viimase hooaja avaosa, on paljud oodanud uut episoodi ka Panama dokumentide kohta.
Juhtkiri: uus episood sarjast «Panama paberid» (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anonüümne allikas lekitas kaks aastat tagasi Saksa ajalehele Süddeutsche Zeitung Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca & Co dokumente aastatest 1977–2015. Selgus, et büroo registreeris varifirmasid, aitas oma klientidel raha pesta ja nihverdada kõrvale maksudest. Hiljuti sai Saksa ajaleht oma valdusesse uue dokumendikogu, mis puudutab Panama kurikuulsat advokaadibürood. Leke puudutab 1,2 miljonit dokumenti ja e-kirja, mida Mossack Fonseca töötajad oma klientide ja nende vahendajatega napilt enne esimese lekke avalikuks tulemist ja sellele järgnenud paanika ajal vahetasid.
Ka Eesti ei jää uuest andmelekkest puutumata: Eestiga seotud dokumente ja e-kirju on andmekogu hulgas ligikaudu 5000, Eesti passiga inimesi leidis Postimees andmemassist 49. Maksuparadiisides registreeritud firma omamine ei ole iseenesest ebaseaduslik, küll aga tekitab see võimaluse varjata oma vara või hiilida kõrvale maksudest.
Isegi kui jätta Panama skandaal kõrvale, ei jää Eesti rahapesust või hämaratest tehingutest puutumata. Aastatel 2011–2016 liikus Eesti pankade kaudu 13 miljardit eurot tundmatut päritolu raha, millest enamik tuli Venemaalt. Ettevõtte Ernst & Young (EY) korraldatud hiljutine pettuseriskide uuring kinnitab, et 41 protsenti siinsetest juhtidest peab korruptiivset käitumist Eestis laialt levinuks. Levinumad probleemid on omastamine, vargus, teatud tehingupartnerite soosimine ja andmetega manipuleerimine. Kõige rohkem paneb muretsema aga see, et uudiseid selle kohta, kuidas mõni meie poliitik on saanud hakkama millegi korruptiivsega, tuleb uksest ja aknast.
Lõpuks tuleb ju kõik ikka välja ja siis tuleb varastamise ning petmisega otsast peale alata.
Viimasel ajal on Eestit tabanud justkui salastamise maania ehk poliitikute arvates ei ole inimestel vaja enam pea mitte midagi teada. Kõige hiljutisemad näide on isikuandmete kättesaadavuse piiramine, mida väidetavalt nõuab Euroopa Liit. Selleks, et võidelda maksupettuste, korruptsiooni ja rahapesuga, on aga vaja avatud ja vaba ühiskonda ja poliitikuid, kes seisavad infovabaduse eest, mitte ei loobi ajakirjanikele pidevalt kaikaid kodaratesse.
Panama dokumentidele toetuv ajakirjanduslik uurimistöö on suurepärane näide sellest, milline mõjuvõim ajakirjandusel tegelikult on. See on viinud juba kahe peaministri tagasiastumiseni, sadade kriminaaluurimisteni ning sadade miljonite dollarite tasumata maksude väljanõudmiseni. Ka ligi 40-aastase ajalooga Mossack Fonseca & Co pidi selle aasta märtsis oma uksed lõplikult kinni panema.
Võiks ju loota, et sellised lekked on saatnud selge sõnumi, et isegi maksuparadiiside varjus ei tasu hämaraid tehinguid teha. Lõpuks tuleb ju kõik ikka välja ja siis tuleb varastamise ning petmisega otsast peale alata. Suure tõenäosusega tuleb uusi episoode rikaste ja ilusate maksupettustest ja muudest sahkerdamistest veel palju.