Juhtkiri: oligarhi käepigistus

Moldova lipp Foto: SCANPIX

Foto, millel naerusuine Eesti peaminister Jüri Ratas surub kätt Moldova vastuolulisel poliitikul ja oligarhil Vladimir Plahotniucil, sunnib küsima mitut küsimust. Asi pole selles, mis on pildil valesti, vaid kas taoline pilt pidanuks üldse võimalikuks saama.

Pilt kannab poliitikas ja diplomaatias tugevat sõnumit. Nägime võidurõõmu, mis peegeldus Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni silmades, kui ta Singapuris nagu võrdne võrdsega Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kõrval seisis. USA liider võib olla isepäine, ent sellele kohtumisele tehti kahtlemata põhjalik eeltöö. Kui palju tehti meie peaministri meeskonnas eeltööd Plahotniuci puhul?

Millise signaali annab kohtumine, mida demokraatliku Euroopa valitsusjuhid ja riigipead on pidanud vajalikuks vältida? Ettevaatamatusest või, veel hullem, teadlikust rumalusest võib kergesti osutuda kasulikuks idioodiks.

Plahotniuciga, kelle kohta on käibel väljend «pani riigi tasku», tuleb kahtlemata ettevaatlik olla. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu iseloomustas paar aastat tagasi Plahotniuci kui Moldova väidetavalt rikkaimat meest ja oligarhi, kes on mehitanud riigi kohtuvõimu ja õiguskaitseorganite võtmekohtad oma liitlastega ning kelle meediakontsernil on ligi 70-protsendine siseriiklik turuosa (Kuku raadio, 28.01.16). Praeguseks kontrollib koalitsiooninõukogu esimehena tegutsev Plahotniuc parlamendi enamust ja valitsust. Avalikkusega suhtleb oligarh enamjaolt omaenese kanalite kaudu.

Korruptsioon on Moldovas tõsine probleem, maailmas riikide arvestuses ollakse pigem must lammas. See pole üllatav, kui meenutada viimaste aastate rahapesuskeeme, mille tõid koos rahvusvahelise uurivate ajakirjanike rühmaga Eesti avalikkuseni Postimees ja Äripäev. Sõnades Euroopa meelset Plahotniuci süüdistavad Moldova sõltumatud vaatlejad nimelt korruptsioonis, muu hulgas Vene miljardite suunamises Euroopa Liitu.

Edukad reformid endistes Nõukogude vabariikides on kindlasti Eesti huvides. Eesti on aidanud ka Moldovat, paaril viimasel aastal kolme miljoni euroga. Eesti valitsuse kodulehe järgi hõlmavad ühisprojektid «e-tervise, arstiabi kättesaadavuse, noorte seksuaaltervise, ennetustöö ja taastusravi hariduse edendamist, ettevõtlusega alustamise toetamist, võitlust korruptsiooniga ning politsei ja piirivalve süsteemi tugevdamist».

«Meile on oluline ja tähtis, et Moldova püsiks Euroopa teel,» ütles Ratase välisnõunik Moldova kohtumist kommenteerides. Paraku on vana tõde, et põrgutee on ikka olnud sillutatud heade kavatsustega. Korruptsioon on teadagi tajumise teema. Loodetavasti ei ole tagasi ajad, kui Keskerakonna esimehe idareisid ja kohtumised Tallinna linnapeana ei olnud avalikkuse ega ka välisministeeriumi asi.