:format(webp)/nginx/o/2018/06/20/7911539t1he7b8.jpg)
Arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin võttis koos fotograaf Liis Treimanniga ette jalutuskäigu Põhja-Tallinnas, et vaadata üle kõige murettekitavamad paigad. Soov oli, et ka linnaosavanem Raimond Kaljulaid liituks huvilistega, ent paraku ei tulnud sellest midagi välja.
Eesti on teenitult pälvinud stabiilsete ja arenenud demokraatlike institutsioonidega riigi kõrge maine. Tõeline demokraatia ei ole aga võimalik võimukandjate ja ühiskonna lakkamatu dialoogita. Seepärast olen Eesti ühiskonna esindaja ja publitsistina üritanud pidevalt astuda dialoogi Tallinna linnavõimuga.
Kui päris aus olla, siis seni on mul see õnnestunud ühel korral: 2016. aastal sain teha intervjuu Lasnamäe linnaosa vanema Maria Juferevaga. 2017. aasta mais pöördusin Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi poole ettepanekuga võtta ette jalutuskäik linnaosas ja arutada piirkonna arendamise väljavaateid. Minu arust oleks olnud põnev vestelda inimesega, kes on saanud tuntuks oma arvamuse otsekohese väljaütlejana ega ole ära põlanud isegi poseerida alasti ajakirjas Anne & Stiil.
/nginx/o/2018/06/20/7911489t1h8bfd.jpg)
Ent Kaljulaid nähtavasti häbenes minu ees oma hingesügavusi paljastada ja keeldus intervjuust, tuues põhjuseks vaba aja puudumise seoses valmistumisega kohalike omavalitsuste valimisteks.
Valimised said läbi ja käesoleva aasta juuni algul pöördusin taas Kaljulaidi poole ettepanekuga kokku saada. Härra Kaljulaid tänas mind tähelepanu eest, aga siiski keeldus, sõnades, et tal on suvel palju tööd.
Nojah, mina olin oletanud, et suhtlemine ajakirjanikega käib samuti Põhja-Tallinna linnaosavanema töökohustuste hulka … Küllap ma siis eksisin. See ei seganud mul siiski võtmast ette jalutuskäiku Põhja-Tallinnas koos fotograafi Liis Treimanniga ja koostamast Kaljulaidile mõeldud küsimusi.
Pole saladus, et Põhja-Tallinnal on nii Tallinna elanike kui ka linna külaliste hulgas kehvapoolne maine. Seda tuntakse kui narkomaanide, alkohoolikute, kuritegeliku elemendi pesapaika, ehitusjäätmete ja veepuhastusseadmete polügooni.
Seepärast ületasin tuntava ettevaatusega piiri, mis lahutab kesklinna Põhja-Tallinnast ja süüvisin sealsesse tänavarägastikku.
Laagna tee, mille ääres ma elan, on lihtsalt solgiauk Kopli tänava ideaalse korraga võrreldes.
Ent juhtus ime: sattusin elurajooni, mida puhtuse poolest võinuks julgelt võrrelda kirurgi tööruumiga. Igatahes Laagna tee, mille ääres ma elan, on lihtsalt solgiauk Kopli tänava ideaalse korraga võrreldes. Korralikult pügatud muruplatsid, lausa särama löödud trotuaarid, hoolitsetud pargid … Imeline!
/nginx/o/2018/06/20/7911501t1h620a.jpg)
Astusime sisse Kopli noortemajja, mis asub aadressil Lina 8, ning olime taas hämmastunud lastekeskuses valitsevast puhtusest ja korrast: vastutulelikud töötajad, avarad tööruumid, hea varustus, balletisaalid, tantsivad lapsed.
Järgmine peatuskoht oli Põhja-Tallinna noortekeskus aadressil Kopli 98. Siin hakkas senine mulje murenema ja pilt tuhmuma justkui päikesevarjutuse käes. Ruumides oli kitsas, õhk lämbe, tillukeses arvutisaalis polnud üldse midagi hingata, tualettruumis kraanikaussi kasutada ei saanud, seintel polnud noolekesi, mille järgi evakueerimise korral liikuda.
Ja ka noortekeskuse veebileht jättis pisut kummastava mulje. Näiteks rubriigis «Meie arendusplaan» puudub vene keeles üldse igasugune teave, eesti keeles on aga arengukava asemel kirjas hoopis keskuse tegevuse olulisemad prioriteedid 2018. aastal. Sellest võiks suisa järeldada, et Põhja-Tallinna noortekeskust keegi kuidagi arendada ei kavatse.
/nginx/o/2018/06/20/7911512t1h9abb.jpg)
Tuleb nentida, et linnaosa arendamise väljavaated seisavad süsteemselt probleemidega silmitsi. Ma uurisin linnaosa valitsuse leheküljele paigutatud Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2014–2018 ja leidsin, et peaaegu kõik dokumendis esinevad näitajad on nullilähedased.
Näiteks heas seisukorras mänguväljakute osakaal on kavandatud püsima aina 80 protsenti peal kõigi aastate jooksul. Muutumatuna on kavandatud korteriühistute teavitusürituste arv, Salme kultuurikeskuse ürituste külastajate arv aga pidanuks nelja aastaga kasvama alla kolme protsendi.
Mind hämmastas samuti Pelgulinna rahvamaja arengukava innovatsiooniosa. Jäi mulje, nagu oleks see otse Vikipeediast maha kirjutatud. Tahaks teada, kas keegi selgitas kava koostajatele, et huviringide arvu suurendamisel ei ole innovaatilisusega midagi pistmist? Innovatsioon on liikumine sügavuti, mitte laiuti, kvaliteedi ja tõhususe, aga mitte kvantiteedi suurendamine.
/nginx/o/2018/06/20/7911514t1h20d8.jpg)
Ent just elukvaliteedi tõstmisega ongi Põhja-Tallinnas kõige rohkem probleeme. Jah, esmapilgul näeb piirkond välja päris hoolitsetud, aga seda enam kipuvad paised muidu klanitud ihul esile torkama. Vaadake näiteks Ankru tänava piirkonda oma majade, tehase ja tühja kohvikuga. Paraku leidub niisuguseid paiseid linnaosas omajagu, andes tunnistust, et Põhja-Tallinna sotsiaalmajandusliku allakäiguga seotud haigus on sügavalt juurdunud, seda ravitakse aga ainult hädavaevu ja pealiskaudselt, mistõttu ei saa välistada ka letaalset lõppu.
Sellest johtuvalt panin kirja õige mitu küsimust Põhja-Tallinna linnaosa vanemale Raimond Kaljulaiule.
Lugupeetav härra Kaljulaid! Palun öelge, miks linnaosa 2018. aasta eelarves moodustavad omatulud ainult 25 protsenti kogutulust? Kas leidub allikaid nende suurendamiseks, eriti kui pidada silmas, et 2018. aastal kasvas laekumine linnakassast 10 protsenti, aga omatulud ei kasvanud? Või eelistategi dotatsioonide varal elada?
Lugupeetav härra Kaljulaid! Palun öelge, kas linnaosal on olemas uute töökohtade loomise programm? Või rahuldab teid linnaosa kui suure magala staatus?
/nginx/o/2018/06/20/7911519t1hede5.jpg)
Lugupeetav härra Kaljulaid! Palun öelge, kas linnaosal on ettevõtluse inkubaatori loomise programm, kus noorsugu saaks arendada oskusi ja teadmisi IT-vallas ning tõsta oma konkurentsivõimet tööturul? Või ei ole teile tarku noori tarvis?
Lugupeetav härra Kaljulaid! Palun öelge, miks linnaosas ehitatakse nii vähe elamuid ja on nii vähe hooneid, mille fassaadi remonditaks? Või ei ole teil võimalusi parandada sotsiaalse taristu kvaliteeti?
Lugupeetav härra Kaljulaid! Palun öelge, miks ei ole linnaosas laste mänguparki ja on nii vähe mitmefunktsionaalseid laste mänguväljakuid? Või eelistate te, et lapsed veedaksid aega arvutiekraani taga?
/nginx/o/2018/06/20/7911517t1h667b.jpg)
Lugupeetav härra Kaljulaid! Palun öelge, kui kaua veel kujutab Paljassaare poolsaare kaitseala endast nakkuste ja reostuse allikat? Või ei eruta teid selline «ökoloogiline pomm» keset linnaosa?
Lugupeetav härra Kaljulaid! Palun öelge, miks Salme kultuurikeskusel sellest hoolimata, et neid rahastatakse igal aastal 500 000 euroga, ometi katus laguneb ja tehniline varustus on ajast ja arust? Või te eelistate, et linnaosa meeselanikud veedaksid vaba aega Sõle tänava trollipeatuses, astudes seal valimatult sugulisse vahekorda armastuse preestritaridega?
Lugupeetav härra Kaljulaid! Palun öelge, miks linnaosa veebilehekülg https://tallinn.ee/pohja/ sisaldab põhiliselt teavet ainult eesti keeles, ehkki linnaosa elanikest on üle poole venelased? Või te eelistate hoida venekeelset elanikkonda infosulus?
Lugupeetav härra Kaljulaid! Palun öelge, kas siis, kui Keskerakond peaks Tallinnas võimu kaotama, olete valmis astuma mõne muu valitseva koalitsiooni liikmeks, et säilitada endale Põhja-Tallinna linnaosa vanema amet?
Väljavõte: Pelgulinna rahvamaja arengukava 2017-2022
3.2. Innovaatilisus
Oluline on käia ajaga kaasas, mis eeldab pidevalt uute võimaluste otsimist ning innovaatilist lähenemist rahvamaja sisulises tegevuses:
- täiustades rahvamaja sisuliseks tegevuseks vajalikku tehnilist baasi;
- vastavalt uutele suundadele ja nõudlusele uuendada rahvamajas pakutavate huvitegevuste nimistut;
- tõsta elukvaliteeti läbi vaimse ja kultuurilise arengu;
- väga tähtis on üha enam ja läbi erinevate valdkondade propageerida tervislikku, säästlikku ja ökoloogiliselt puhast eluviisi, millega kaasneb rahva tervise paranemine.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)