Mänguväljak Kadrinas. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Marianne Loorents

Loodame, et Mailis Repsi idee kehtestada kohustuslik alusharidus ehk muuta lasteaias käimine kohustuslikuks, on tõepoolest alles aruteluks välja pakutud idee, mille eelnõuks vormistamisega ülearu ei kiirustata, kirjutab kolumnist Maarja Vaino.

Eesmärk näib ju olevat õilis – aidata neid lapsi, kelle sotsiaalne olukord on kehv ning kellel hiljem on koolis õpiraskused. Kuid näib, et see eesmärk lähtub pisut vildakatest lähtekohtadest. Kahtlemata on olemas lapsed, kes ei käi lasteaias seetõttu, et nende vanemad on kuidagi suutmatud ning laps on olukorra ohver. Kuid teisalt on meelevaldne laiendada seda lähtekohta kõigile. Lapse lasteaias mittekäimisele on terve hulk normaalseid põhjusi – ema on kodune; lapsel on hoidjaks vanaema/vanaisa või lapsehoidja; laps ei taha lasteaias käia. Viimane põhjus ei ole märk lapse asotsiaalsusest, vaid sellest, et inimesed on erinevad. Kõigile ei pea lasteaias meeldima. See ei tähenda, et need lapsed hilisemas elus hakkama ei saa. Vastupidi, on terve hulk introvertse loomuga inimesi, kes ei ole lasteaias käinud ja kelle elu on (olnud) igati edukas.

Tegelikult võiks ju olla lausa vastupidi – kuni kolmanda-neljanda eluaastani võiks kõigil lastel võimalik olla oma vanematega kodus, sest see on aeg lapse arengus, mil kujuneb välja tema turvatunne. Ja see on terve psüühika tugevaim alustala.