Eesti keele õigekeelsussõnaraamat. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe (Isamaa) tegi eelmisel nädalal teatavaks, et algatas keeleseaduse muudatuse, mis tõstaks keelenõuete rikkumise korral sunniraha seniselt 640 eurolt 6400-le ehk kümnekordistaks trahvisummat. Venekeelse Postimehe lugejad ei jaganud vaimustust.

Alljärgnevalt on ära toodud valik arvamusavaldusi venekeelses Postimehes ilmunud uudist kajastanud loo kommentaariumist.

Georg D.

Pakun sellele algatusele sobiva loosungi: «Tagasi koopasse!»

Anna G.

Väga «tark» tegu. Trahv ületab miinimumpalga eest töötava inimese aastast sissetulekut. Aga selle eest saavad rahvasaadikud tõsta oma palku veelgi.

Aleksei O.

Ilus päikesepaisteline ilm ja Postimees kajastab tema …  Kahju.

Ljuba O.

Aga kuidas on lood nendega, kes tulevad Ukrainast, Lätist? Kuidas hakkab see välja nägema turul, kuhu tullakse viielt maalt kauplema? Kõik muudame ära? Erakond, mis võtab selle seaduse vastu, seisab järgmistel valimistel silmitsi hävinguga.

Aleksandr L.

Ajab marru, loomulikult, ainuüksi tõsiasi, et on olemas selline asutus nagu keeleinspektsioon.

Andrei E.

Kruusimäe tahab vastu lõugu saada :)

Jana N.

Ma ütlen teile kõik näkku välja, kui tulete. Meie valitsus on s*tt. Vabandage, aga ta on seda ju!

Vova I.

Ja mis nüüd edasi? Mina kui ideeline anarhist ütlen teile. Üks kõik millisel maal – olgu see Ameerikas, Venemaal, Euroopas – on olemas vägivald üksikisiku vastu.

Aleksandr S.

Ma austan teie mõtteid ja seda, mida olete siia kirjutanud, aga hoolimata õhu raputamisest ja tühjadest sõnadest, midagi ei muutu. Meid rõhutakse. Maksud, keeleinspektsioon, trahvid, aktsiisid, hinnad – see kõik sobib meile, meile meeldib see. Me oleme kõigest lambakari. Kuhu meid juhitakse, sinna ka läheme. Me läheme kuulekalt kas või tapamajja! Kaua võib seda taluda?

Kruusimäe sõnas möödunud neljapäeval pressiteate kaudu, et on tekkinud kurioosne olukord, kus Euroopa Parlamendis on võimalik teha tööd eesti keeles, kuid kodukoha toidupoes eesti keelega toime tulla ei ole võimalik. «Sisuliselt on tegemist Eesti kodanike põhiõiguste rikkumisega, sest Eesti põhiseadus sätestab paragrahvi kuue alusel üheselt – Eesti riigikeel on eesti keel.»

«Seaduseelnõu eesmärk ongi parandada ja tõhustada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldab keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle,» lisas Kruusimäe.