Els Heinsalu: iga eduka naise taga on tugev mees, kes on valmis lapsed aeg-ajalt enda õlule võtma

Els Heinsalu Foto: Madis Sinivee /Scanpix Baltics

Öeldakse, et iga eduka mehe taga on tark naine. Mina julgen väita, et iga eduka naise taga on tugev mees, kirjutab arvamusportaali kolumnist Els Heinsalu.

Sel aastal oli Eesti naisteadlastel juba teist korda võimalus kandideerida L’Oréal Balticu «Naised teaduses» stipendiumi auhinnale. Tänavu pälvis Eestist stipendiumi Karin Kogermann, kes töötab füüsikalise farmaatsia valdkonnas. Karin uurib uudseid võimalusi, kuidas parandada krooniliste haavade ravi ning vastsündinutele ja väikelastele sobivaid ravimeid ning olemasolevate ravimite sobivust neile.

Eelmise aasta võitja ning žürii liikmena osalesin ka mina 5. juunil Riias toimunud auhinnatseremoonial. See oli ilus, veidike ehk liiga pikk (minu tüdrukud suutsid eelmisel aastal selle jooksul kenasti magama jääda) ja südamlik. Kõige südamlikum osa oli ilmselt Karini kõne, kus talle oma perekonda tänades vägisi pisarad silma kippusid ning ka tema abikaasa päris tükk aega neelatas.

Rääkides naistest, kes töötavad teadlastena, ollakse harjunud küsima, kuidas nad selle kõigega hakkama saavad. Teadus nõuab palju tööd ja aega ning konkurents on suur. Tippteadlaseks olemine on võrreldav tippsportlaseks olemisega. Mõned loobuvad tööst, et luua pere; teised loobuvad perest, et pühenduda tööle. Paljud suudavad siiski ka emaks saades jätkata teadustööga. Millist pingutust see nõuab, teavad need, kelle elu see on. Ka seda, mida nõuab ühe tööle pühendunud naisteadlase abikaasaks olemine, oskavad tõeliselt hinnata üksnes asjaosalised. Naised ise võib-olla veelgi rohkem kui nende abikaasad.

Öeldakse, et iga eduka mehe taga on tark naine. Mina julgen väita, et iga eduka naise taga on tugev mees. Ning seda üldiselt, mitte üksnes naisteadlaste puhul. Ning ma pean silmas siin eeskätt naisi, kes on ka emad.

Seniks, kuni naine pole lapsi saanud, on ta tegelikult võrdne meestega (see, kas neid ka alati võrdselt koheldakse, on iseküsimus). Ent kui naine saab emaks, siis ta seda kindlasti enam ei ole; vähemasti mõneks ajaks. Piltlikult väljendades võiks öelda, et lapse sünd tähendab naise jaoks seda, et teatud vahemaa maratonist peab ta läbima kõigepealt magava imikuga õlal ning seejärel juba suuremat last seljas tassides, samas kui teised jooksevad ikka vanamoodi edasi.

Seda esimest osa – magav imik õlal distantsi – ei saa üks ema kuidagi päriselt vahele jätta, ent teise osa juures on võimalik teda väga palju aidata. Suurimaks abistajaks on laste isa, kes julgeb enda peale võtta kohustused, mida ollakse harjunud omistama naistele. Mees, kes lisaks sellele, et ta viib lapsed lasteaeda, kooli, trenni ning toob nad koju, teeb ka süüa ning peseb nõud ja lapsedki puhtaks, koristab esikus laste riietest ja jalanõudest pudenenud liivahunnikud, loeb õhtuti unejuttu ja mida kõike veel ta ei tee... Mees, kes ei näe probleemi jääda nädalaks või kauemakski lastega üksi, sest naine läheb näiteks konverentsile või mõnele muule tööreisile. Ehk kui mees võtab lapsed aeg-ajalt enda õlule, saab naine võimaluse teistega sammu pidada.

Lapse sünd tähendab naise jaoks seda, et teatud vahemaa maratonist peab ta läbima kõigepealt magava imikuga õlal ning seejärel juba suuremat last seljas tassides, samas kui teised jooksevad ikka vanamoodi edasi.

Ent need mehed on tugevad ja tunnustust väärt veel ka selle poolest (ning mõnes mõttes võib-olla eeskätt selle pärast), et nad on valmis oma abikaasa edu ja saavutusi tunnustama, neid julgustama ja toetama. Ühiskonnas, kus on levinud suhtumine, et tüdrukud on küll tublid kooliõpilased, ent edu saavutavad hiljem poisid, sest nemad on ju andekad ja võimekad, samas kui tüdrukud on ainult korralikud, ei pruugigi see nii väike eneseületus olla. Edukas pidi ju olema tema, mees!

Muidugi, iga lugu on erinev, nii nagu alati, ent siiski olen ma veendunud, et iga eduka naise taga on tugev ja toetav mees. Kui võitlus üldises konkurentsis on niigi juba pea-aegu tappev, siis ilma lähedaste väga tugeva toetuseta on raske jääda ellu ning pea võimatu olla edukas. Kui lisaks välisele konkurentsile lisandub ka peresisene konkurents selle üle, kummal on rohkem võimalusi pühendada oma aega tööle, siis on naine see, kes reeglina kaotab.

Nii et kui me tunnustame perekonnas üht poolt, siis väärib tegelikult alati tunnustust ka teine pool. Paljudes koolideski on ju kenaks traditsiooniks saanud, et laste koolilõpetamise puhul antakse tänukiri ka nende vanematele, tunnustusena nende panuse ja toetuse eest.

---

Els Heinsalu on eesti füüsik ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president. Heinsalu on tegelenud Browni liikumise ja difusiooni, doktorantuurist alates aga komplekssüsteemide uurimise, sealhulgas lingvistika ja ökosüsteemidega seonduvate probleemidega.