Juhtkiri: miks peaksin oma jaanitulest teatama?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vikipalu metsatulekahju Harjumaal.
Vikipalu metsatulekahju Harjumaal. Foto: Mihkel Maripuu

Maikuu ja pool juunit on rahvast rõõmustanud valdavalt kuivade rannailmadega, samas paneb põuaga kaasnenud tuleoht meid riigina tõsiselt proovile. Tulekahju puhkemise võimalus looduses on sedavõrd suur, et nõuab ressursside jaotust, mistõttu kutsus päästeamet eelmisel nädalal kokku üleriigilise staabi. Kuid proovile ei panda ainult ametkondlikku suutlikkust, vaid iga Eesti elaniku mõistlikkus – oskus kujunenud olukorraga arvestada.

Postimees kirjutas eelmisel nädalal, kuidas kümned tublid mehed ja naised jätsid korraks sinnapaika oma päevatöö (ning tööandjad andsid selleks loa), et aidata elukutselistel päästjatel vabatahtlikuna metstulekahju kustutada. Vikipalus oli leekides paarsada hektarit ja abikäsi vajatakse seal endiselt ka alanud nädalal, ehkki kahjutuli on praeguseks kontrolli all.

Küsimus polegi õieti selles, kas seisame vabatahtlikena otse tulerindel või mitte. Eestis võime ühtäkki avastada, et me kõik oleme päästjad. Kuigi need sõnad kõlavad suurejooneliselt, võib nii öelda erilise pateetikata – meie omavaheline tihe seotus on väikeriigi paratamatus. Mis juhtub ühega, juhtub ka paljude teistega. Rahvusvahelistes võrdlustabelites leiame end sageli kas pilvedes või siis mudas. Majanduses võib üheainsa suure Eesti ettevõtte rahvusvaheline edu või fiasko mõjutada riigi SKTd.

Nii võib ka ühe inimese rumalus tähendada probleeme sadadele ning rohkete eurode ja väärtusliku aja asjatut kulutamist. Metsas ja maastikul suitsetamine, grillimine ja lõkke tegemine – ka selleks ette nähtud kohas, nagu RMK lõkkeplatsid – on praegu keelatud. Inimene, kes suhtub tulega seotud keeldudesse hoolimatult, tuleb korrale kutsuda – samamoodi nagu seltskond peaks suutma napsitanud kaaslase sõidukiroolist eemal hoida. Sest kui peaks juhtuma õnnetus, on ju iga seltskonda kuuluja kaasvastutaja.

Traditsioonilised jaanilõkked ei pea süütamata ja peod pidamata jääma, ent meil kõigil tuleb tänavu olla tavapärasest ettevaatlikumad.

Ilmateenistus lubab küll alanud nädala jooksul vihma, kuid suurem tuleoht säilib Eestis kindlasti ka jaanilaupäeval. Traditsioonilised jaanilõkked ei pea seetõttu süütamata ja peod pidamata jääma, ent meil kõigil tuleb tänavu koht ja võimalused hoolikalt läbi mõelda ning olla tavapärasest ettevaatlikumad.

Tasuks järgida ka päästeameti üleskutset valida endi seast jaanitule valvur, kes vastutab tuleohutusnõuete täitmise eest, ning kanda oma jaanituli selleks loodud interaktiivsele kaardile. Jällegi – niisuguses algatuses osaledes saab igaüks anda oma panuse, et pidupäev mööduks turvaliselt ja rahulikult. Ja mõistagi on jaanitulede kaarti niisamagi tore vaadata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles