Õpetajate Lehes sel reedel: lasteaiasund on katsetamist väärt

Õpetajate Lehes 15. juunil:

Õpetajate Leht 15.06

Õpetajate Leht

Vanadest karpidest moodsad koolimajad

Tartu Raatuse kool kutsus kooliaasta lõpetuseks raehärrad, ajakirjanikud ja lapsevanemad vaatama, millistes kuninglikes tingimustes hakkavad õpilased sügisest õppima. Aasta kestnud renoveerimistööd on lõpukorral ja peagi ees kolimine asenduspinnalt uue kuue ja sisu saanud majja.

Suvi kutsub malevasse

Kui kool saab läbi, algab malevasuvi. Pärnumaal Audrus on õpilaste töösuve traditsiooni hoitud ka läbi keerukate aegade. Õpilasmaleva algusega võrreldes on laste tööpõld avardunud ja tööandjad muutunud, malevaeluski on palju teisiti kui varem, kuid lastes püsib soov tööd teha ja oma raha teenida.

Ka Eesti ühes jõukamas vallas Viimsis käivad koolilapsed suvel malevas. Seda korraldaval vallavalitsusel on hea koostöö paljude kohalike ettevõtjatega, kelle juures vanemad õpilased saavad tööinimese tunde kätte.

Malevakool on elukool

Kunagine malevakomandör Valter Parve kiidab õpilasmalevat. Ta leiab, et vajadus ühiselt ette võetud töö tähtajaks ning vajaliku kvaliteediga ära teha on hiljem aidanud edukas olla kutse- ja pereelus, et nooruses omandatud vastutustunne ongi üks õnneliku eneseteostuse nurgakivisid. On valiku küsimus, kas püüda lükata täiskasvamine võimalikult hilisesse elujärku või lasta noorukil küpseda koos eakaaslastega jõukohast tööd tehes.

Andekad jäävad kaasavast haridusest kõrvale

Kas üldse ja kuidas õnnestub kaasava hariduse kontseptsiooni üle kanda õpiraskuste, käitumis- ja tundeeluhäirete või puudega õpilastelt andekatele? Kaasav haridus, mille kontseptsioon ja põhjendus pärineb õpi- ja käitumisraskustega õpilastega tegelemisest, jätab tuge vajavate õpilaste teise äärmuse, andekad, vaeslapse ossa.

Mängime andekatele tola!

Priit Pärnapuu kirjutab, et samamoodi nagu puudega inimesed on osa ühiskonnast, kellega tuleb õppida toime tulema, on ka andekad osa ühiskonnast. Nendegagi tuleb õppida toime tulema – nemad meiega, meie nendega. «Kui üksteisele muud pakkuda pole, siis teisitimõtleja rolli ikka sobime,» arvab ta.

Lasteaiasund on katsetamist väärt

Minister Mailis Reps pakkus ühiskonnale seisukoha kujundamiseks välja idee muuta senisest kohustuslikumaks laste osalemine alushariduses. Kaarel Tarand pakub välja, et alushariduse reformi toimivust oleks väga hea testida näiteks ühe omavalitsuse piires paari aasta jooksul, selle käigus selgitada välja kõik võimalikud kitsaskohad ning rakendada seda üle riigi alles pärast seda, kui katse on osutunud edukaks.

Kool, kust võrsub meie jalgpallurite järelkasv

Juba kuus aastat on Tallinna Arte gümnaasium koostöös Eesti jalgpalli liiduga pakkunud gümnasistidele võimalust õppida ja treenida jalgpalliklassis. Uuest õppeaastast alustab lisaks jalgpalliakadeemia: sügisest kaheksas, järgneval õppeaastal ka üheksas klass. See, kuidas õppimist ja sporti ühendada, sõltub iga õpilase enda tahtest ja motivatsioonist.

Et kooli tulnud noored kooli jääksid

SA Noored Kooli partnerlussuhete juht Sandra Fomotškin kirjutab oma magistritöö põhjal, et algajate õpetajate edukaks toetamiseks koolis ei piisa sellest, kui mõni kogenum õpetaja neile mentoriks määratakse. Koolilt oodatakse toetavat ja koostöist koolikultuuri, õppetöö õppijakeskset korraldust, selget ühist visiooni ja eesmärke ning töötajate tunnustamist.

Koots õpetab iseendale küsimusi esitama

Tartu ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuses Pedagogicum said hiljuti tunnistused kaheksateist lahenduskeskset kootsi, kes hakkavad pakkuma tuge muutusi otsivatele haridusasutustele.

Õuesõppe traditsioonid TLÜ Rakvere kolledžis

Õues õppimine ei tähenda tubase tegevuse õue viimist, see tähendab läbimõeldud ja õuekeskkonnale orienteeritud tegevust, kirjutab Rakvere kolledži lektor Lehte Tuuling. 2008. aastast on tema eestvedamisel korraldatud Rakveres õuesõppe konverentse, tänavune oli järjekorras juba kümnes.

Nõmme lasteaiad said metsapäeval taas kokku

Nõmme lasteaiad pidasid maikuu viimasel päeval Glehni lossi pargis oma igakevadist metsapidu. Ja seda juba neljateistkümnendat aastat järjest! Metsapäev on lasteaedade ühine spordipäev, kuhu on kaasatud kõik Nõmme lasteaiad, kes vaid osaleda soovivad. Kokku toob see päev sadakond last.

Lootus püsib, et puhkpillimäng kestab

Pärnu-Jaagupis peeti 13. korda festivali «Halinga puhkpill», kus uute dirigentide käe all saavad kokkumängu harjutada muusikakoolide õpilased üle Eesti. Korraldajate ja dirigentidega vesteldes tõusis jutuks puhkpillide kahanev populaarsus ja tuhmivõitu tulevik.

Miks on lasteaeda ja kooli vaja eripedagoogi?

Lasteaeda ja kooli võiks esimese tugispetsialistina tööle võtta erialase magistrihariduse või kutsega eripedagoogi, kelle väljaõpe hõlmab kõiki arenguvaldkondi ja põhiaineid koolis, kirjutavad Tartu ülikooli eripedagoogika lektor Pille Häidkind ja assistent Triin Kivirähk.

Koostööst kooliga võidab ka ettevõte

Kui esmatutvus kodukandi ettevõtetega tehtud, tasub mõelda, kuidas väärt kogemust õppetöösse lõimida. «Ka õpetajatele meeldis kooli seinte vahelt vahelduseks välja tulla ja uusi teadmisi saada,» räägib Rete Kustassoo Marjamaa talust. Ta soovitab koolidel julgelt ettevõtete poole pöörduda ja jõuda inimeseni, kes on valmis noortega tegelema ja leidma lisaks missioonitundele koostööst midagi kasulikku ka enda jaoks.

Alo Ritsing: Gaudeamus peaks avarduma

Ideest teostuseni võib kuluda aastakümneid. 1927. aastal tuli dirigent Richard Ritsing välja mõttega korraldada üliõpilastele päris oma laulupidu. Esimene pidu sai siiski teoks alles 1956. aastal. «Ei teagi, miks nii kaua aega läks. Isa ise sellest ei rääkinud ja mina ei taibanud küsida. Ju see jääbki saladuseks,» lausub koorijuht ja helilooja Alo Ritsing, kes on osalenud kõigil üliõpilaslaulupidudel. Kolmandast peost 1967. aastal kannab festival Gaudeamuse nime.

Järgmine Õpetajate Leht ilmub 24. augustil.