Eesti Mälu Instituut korraldas täna, juuniküüditamise 77. aastapäeval Patarei vangla hoovis arutelu teemal «Kommunism: eesmärk pühitseb abinõu». 

Totalitaarse terrori sümboliks saanud Patareis rääkisid Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov ja Eesti Mälu Instituudi uurimisjuht Toomas Hiio kommunistliku teooria ja praktika seotusest. Instituudi teadur-kuraator Martin Andreller rääkis, kuidas Patarei vanglast sai repressiivaparaadi näidismudel. 

Kas kommunistlik idee klassivõitlusest ja klassivaba ühiskonna kehtestamisest on tõesti vaid võrdsuse taotlus, mida mõisteti vääralt? XX sajandi punaterrori kogemus tõestab vastupidist.

Teema kerkis üle-euroopaliselt taas päevakorrale, kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker külastas mai alguses Kommunistliku Partei Manifesti autori Karl Marxi 200. sünnipäeva pidustusi ning kutsus üles mitte siduma tema nime kommunistlike režiimide kuritegudega.

Patarei vanglas panid totalitaarsed režiimid toime jõhkraid kuritegusid. Suur osa 1941. aastal represseeritud Eesti inimestest käis Patareist läbi. Eesti Mälu Instituut arendab Eesti riigi toel rahvusvahelist kommunismikuritegude muuseumit ja teaduskeskust kompleksi idatiivas. 

Eesti Mälu Instituudi arutelusari «Kuidas vabadus katkes» heidab pilgu 20. sajandi totalitarismipärandile, et väärtustada vabaduse ja inimlikkuse hoidmise nimel ajaloos saadud kogemusi ja teadmisi.