«Russofoobide nimekirja» sattunud Jevgeni Krištafovitš: kuidas meil tuleks suhelda Venemaaga?

Vene lipp Foto: SCANPIX

Me ei tohi karta rakendada rahvusvahelisi sanktsioone isikutele, kes rikuvad Venemaal inimõigusi, kirjutab Euroopa Algatuste Keskuse juht Jevgeni Krištafovitš, kes on üks 20st Eesti kodanikust, kellele Venemaa on kehtestanud sissesõidukeelu «russofoobia» tõttu.

Kristjan Järvil on kahtlematult õigus, kui ta ütleb, et heanaaberlikud suhted Venemaaga on loomulikud ja nende arendamine on lausa meie kohus. Toetades kahe käega tema mõttekäiku, kutsun siiski vahet tegema Venemaa ja Putini režiimi vahel. Viimase toetamine, ükskõik millisel moel, legitimiseerimine või tema suhtes rahvusvahelise surve lõdvendamine, on arg, omakasupüüdlik ning venelaste vastu suunatud poliitika, see on lausa meie naaberrahva reetmine.

Putini režiim on kuritegelik, korruptiivne ja julm, nii oma enda rahva kui ka teiste rahvaste, eelkõige naaberriikide rahvaste suhtes. Ja seetõttu kogu see võrgustik, mida Putini režiim üritab Euroopas luua, koosnebki üksnes mõjuagentidest, kes tegutsevad kas tasu eest või kasulikke idiootidena demokraatlike väärtuste vastu. Iga avaldus Eesti meedias, iga meie poliitiku sõnavõtt selle kohta, et peame rohkem tolereerima Putini tegevust, olema pigem vait ja mitte paistma tema kriitikute kooris kõige valjuhäälsemana silma, teenib ainult kurjust. See ei ole sallivus, see on kuritegevusele kaasa aitamine.

Tõeline sõprus Venemaa rahvaga nõuab meie käest resoluutsemat käitumist Putini režiimi suhtes, proaktiivset tegevust rahvusvahelisel areenil ja tihti väga kallist ning tüütut igapäevast tööd kodanikuühiskonna toetamisel riigis, kus demokraatia täna ei kehti.

Esimene ja kõige tõhusam meede, mida Eesti saab rakendada, on aidata demokraatlikult meelestatuid noori, kes sattuvad repressioonide alla nende poliitilise ja ühiskondliku tegevuse eest. Anname võimaluse jätkata haridusteed Eesti ülikoolides neile, keda seal vahistatakse, kellele määratakse karistusi ja keda visatakse seetõttu koolidest välja.

Aitame Venemaal tegutsevatel kodanikuühiskonna organisatsioonidel areneda, kaitseme ajakirjanikke. Toetame nende tegevust eksiilis, soodustame inimõigustealast tegevust Venemaal, aitame nende häälel valjumini kosta rahvusvahelisel tasemel, olgem neile toeks, näitame üles oma solidaarsust julgemalt.

Eesti peab kasutama kõiki tema kasutuses olevaid mehhanisme, et hoida olukorda inimõigustega Venemaal pidevalt rahvusvahelise tähelepanu keskmes. Peame pingutama rohkem, kartmata puutuda kokku Putini režiimi toetajate vastupanuga Euroopa Liidus, Euroopa Nõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Peame rohkem seletama, peame hoidma meie kompetentsi Venemaal toimuva suhtes jätkuvalt kõrgel. Endise ikestatud rahvana peame olema demokraatia ja inimõiguste valvekoera rollis kogu maailmas, aga just eriti meie enda kodupiirkonnas.

Me ei tohi karta rakendada rahvusvahelisi sanktsioone isikutele, kes rikuvad Venemaal inimõigusi. Eesti seadused võimaldavad seda ja me ei pea lootma, et sanktsioone algatab Brüssel ja Washington ning Eesti lihtalt kiidab neid väikese riigina heaks. Olgem proaktiivsed ise, rakendame sissesõidu- ja tegutsemiskeelde justiitsroimaritele, kes panevad vangi poliitilisi aktiviste, aitavad kaasa piinamistele ja mõrvadele ning soodustavad korruptsiooni.

Putini režiim kindlasti kukub kokku, võib olla juba homme. Venemaa inimesed, eriti noorem ja haritum põlvkond ei talu seda režiimi igavesti. Kasakate abil meeleavalduste laiali ajamine, vanglade täitmine teisitimõtlejatega, poliitilised mõrvad ning sõjaline agressioon Kremli mõjusfäärist lahkuvate naaberriikide vastu, pikas perspektiivis Putinit ei aita. See vaid tagab teatud ajavaru, et režiimi lähedal seisavad korruptandid saaksid natuke rohkem veel varastada Venemaa rahva tagant ja oma kuritegelikke kapitale läände peita. Nende tegevust tulebki otsustavalt takistada, kui me tahame olla tõelised venelaste sõbrad.