Kohtunik Anne Rebane.

FOTO: Andrus Peegel

Selle aasta 18. oktoobril täitub Harju maakohtu kohtunikul Anne Rebasel 25 aastat kohtunikuametis. Selle aja sisse on tal jäänud mitu avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumit, teiste seas sarimõrvar Juri Ustimenko. Ent nii kaalukat juhtumit, kui on Edgar Savisaare oma, pole tal ega ühelgi teisel Eesti kohtunikul varem ette tulnud.

Teda ei valitud protsessi juhtima eriliste teenete tõttu. Mitte et tal neid poleks, aga valiku tegi arvutiprogramm, mis arvestab kõigi kohtunike pooleli olevate kohtuasjade mahukust ning määrab siis kohtuniku. Erapooletult ja tundetult nagu arvuti ikka.

Erapooletust eeldame ka kohtunikelt õigusemõistmises. Õigus peab kohalduma kõigile võrdselt ja samamoodi: pole vahet, kas kohut mõistetakse Edgar Savisaare üle või inimeste üle, kes on poest varastanud õlut, kakelnud Suur-Karja tänaval, varastanud eksabikaasa kuldehteid, jätnud lapsele elatise maksmata või ärandanud auto. See on vaid pisike loetelu protsessidest, mida Rebane viimaste kuude jooksul juhtima on pidanud.

Keerulisem on aga kohtunike tunnetega, mida üheltki inimeselt pole võimalik ära võtta ja lõpuni õigusemõistmisest eemaldada. Sellest andis Anne Rebane märku ka mullu Õhtulehele antud intervjuus, rääkides, kuidas oli pärast tööpäeva vaadanud üle video sellest, kuidas Savisaar kohtumaja ees kiirabiautosse paigutati. «Seda vaadates oli mul ausalt öeldes piinlik. See tundus liig mis liig,» ütles Rebane toona otsesõnu.

Kerge on hukka mõista, oluliselt raskem mõista, sest selleks et mõista, tuleb olla aktiivne ka mujal, mitte ainult netis.

Kindlasti oli see üks mõjutavaid tegureid, mis sundis Rebast teisipäeval Savisaare kohtumenetlust tervisekaalutlusel lõpetama. Nii julge otsus oli ootamatu kõigile. Kaitsjatele ja prokuröridele, aga ka Eesti avalikkusele.

Otsus, mis juriidilises mõttes oli määrus, põhjustas pahameeletormi. Keskkriminaalpolitsei juht ütles, et kodanikuna on tema õiglustunnet riivatud. Tuntud kriminoloogiaprofessor leidis, et kohus läks hämarale territooriumile. Kõik arvasid midagi, aga Rebase käest selgitusi ei küsitudki. Kohus annab neid üldiselt harva. Ja seda rõõmustavam, et Rebane nõustus temalt küsinud Postimehele neid andma.

Mis siis Savisaare kohtupingist päästis? Kohtuniku sõnul mõjutas tema siseveendumust mitu asjaolu, eelkõige endokrinoloog Vallo Volke kategooriline arvamus, aga ka sellele eelnenud olukorrad.

«Kui esimest korda süüdistatavale kiirabi kutsusime, siis viibisin ruumis, kus kiirabiarstid patsienti üle vaatasid. Tema tervislik seisund vajas ilmselgelt haiglasse paigutamist. Kohtul ei ole alust spekuleerida ja niisama kahtlustada, et Edgar Savisaar on lihtsalt simulant, nagu seda saavad endale lubada kõrvalised isikud,» selgitas Rebane.

Aga Savisaar on osalenud kohalike omavalitsuste valimistel, uisuliidu juhatuse valimistel ja teistel avalikel üritustel. Seal osaleda saab, aga kohtusse ilmuda ei suuda? Rebase sõnul pole ükski neist kohtu asi.

«Kohus ei ole poliitiline institutsioon ega luura ka selle järele, kes kus ja kuidas oma sünnipäeva peab (ka seda on ju ette heidetud). Kui eluliselt võtta, siis sünnipäevale tullakse ka inimese surivoodile,» sõnas Rebane.

Kohtuniku sõnul mõistab ta suurepäraselt inimesi, kelle õiglustunnet tema otsus riivas, ning tal on selleks puhuks olemas ka soovitus.

«Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja eks elus tule ikka vahel ette, et su õiglustunne saab riivatud. Seda on minuga ka juhtunud. Aga esimene asi: käige valimas ja osalege aktiivselt ühiskondlikus elus, siis saate kaasa rääkida seaduste tegemisel. Kerge on hukka mõista, oluliselt raskem mõista, sest selleks et mõista, tuleb olla aktiivne ka mujal, mitte ainult netis. Aga veel kord, ma mõistan neid inimesi.»