Lumehelbeke. Pilt on illustratiivne

FOTO: Scanpix

Eelmiste aastate ilmaolusid seletasid inimesed maailma-sõjaga, kus rasked suurtükid olevat muutnud õhuvoolu. Ilmasõda hakkab rohkem nagu ununema, kuid ilmastik jääb endiselt. Vanematele inimestele annab praegune ilmastik tõelist peamurdmist: katsutakse leida aastaid oma mälestustest, kus ehk samasugused ilmad on olnud. Ka tõeliselt leitaksegi: nii olnud mitukümmend aastat tagasi mai kuu kahekümnendal päeval suur lumesadu. Tartus oli lumi maas seisnud järgmise päevani.

Üle nädala kestnud külmad, vihmased ja tuulised ilmad on väga palju kahju teinud. Pea igas vallas on sadanud lund, rahet ja vihma. Lumi ei oleks teinud erilist kurja. Teinekord on veel, nagu öeldakse «väetise eest», kuid rahe on rängalt tabanud aedvilju ja oraseid. Tartumaal ja linnas peksis rahe, mis kahel päeval sadas, aedades õitsevatel viljapuudel õied pea viimaseni maha. Ka õitsenud puudel viljanupud.

Harjumaal ja Tallinnas oli öökülmi, mis võttis ära õied ja mustendama lõi aedadesse istutatud taimed. Tuntum kahju on ka viljapõldudel öökülma tagajärjed.

9.06.1928