Valitsuse alkoholipoliitika on läbi kukkunud. Koalitsioonipartnerid peavad vaatama peeglisse. Selle ütleb selgelt välja konjunktuuriinstituudi täna esitletud uuring.
Juhtkiri: aeg tunnistada läbikukkumist (48)
7. juuni 2018, 20:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholiaktsiisi ja käibemaksu tõstmine oli valik meetoditest, millega loodeti vähendada Eesti elanike alkoholi liigtarbimist. Vähe sellest, et rahvas võttis selle sammu vastu üldiselt halvasti, ei toonud see ka kasu.
Statistika on tume. Eestlaste alkoholitarbimine on kaugel soovitud kaheksast liitrist absoluutsest alkoholist täiskasvanud elaniku kohta aastas. 10,3 oli vastav näitaja eelmisel aastal. Seda on 0,7 protsendi võrra rohkem kui tunamullu ning sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul on see seisak. Statistilisi andmeid võib tõepoolest tõlgendada igatepidi. Ootus aga oli, et näitaja langeb. Ilmselt on selle taga rahva jonn.
Rahva meelsust näitab ka see, kuidas on muutnud suhtumine alkoholi tarbimisse. Seda siis halvemuse poole. Kui viis aastat tagasi arvas 83 protsenti inimestest, et Eestis on alkoholitarbimine probleem, siis praegu tunnistab seda vaid 65 protsenti vastanutest. Ka liigjoomist ei peeta enam nii suureks küsimuseks, võrreldes viie aasta taguse ajaga on see näitaja kukkunud 79 protsendilt 59-le.
Võimuliit peab välja ütlema, et selline lähenemine on olnud vale. Valitsus on teinud ühehäälse otsuse. Lõpuks tuleb võtta vastutus.
Murepilvi on veel. Värskete andmete kohaselt kahekordistus Lätist alkoholi ostnute arv. Kui ülemöödunud aastal käis piiri tagant kanget märjukest ostmas kuus protsenti Eesti elanikest, siis mullu oli neid juba kolm korda rohkem. See on omakorda kaasa toonud piirikaubanduse ja salaturu elavnemise ning aktsiisi alalaekumise.
Ükski täie mõistuse juures olev inimene ei alahinda kahjulike eluviiside halba mõju ühiskonnale ega väida, et alkoholilt ei tuleks koguda makse või et poleks tarvis saada üldine alkoholitarbimine allapoole Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikku taset. Need on head ja õiged sihid. Ent peab aru saama, et riik on lasknud senise poliitikaga iseendale jalga. Vägijooke juuakse endiselt, aga aktsiis jääb nüüd lõunanaabritele ja meie riigikassasse tuleb vähem raha. Nii tõusevad märgatavalt kulutused rahva tervishoiule. Järelikult on midagi valesti tehtud.
Valitsuses – kus sotsid võtsid rahvatervise parandamise enda põhieesmärgiks ning Isamaa ja Keskerakond olid samuti juures, kui ennaktempos tõsteti riigikassa augu lappimiseks makse – tehti halba eeltööd. «Edasi, Kentucky lõvid»-stiilis rahmimise käigus unustati arvestada lõunanaabrite jaehindadega, võimalike varimajanduse riskidega, ettevõtjate käitumisega ja mõjuga ärile.
Võimuliit peab välja ütlema, et selline lähenemine on olnud vale. Valitsus on teinud ühehäälse otsuse. Lõpuks tuleb võtta vastutus.