Avraam Šmulevitš: kui lääne toetus väheneb, võtavad džihadistid Afganistanis võimu

Talibani võitleja Foto: Allauddin Khan/AP

Kolmas Maailm on rahutu paik. Stabiilseid riike on seal vähe. Enamikus emba-kumba, kas käib või alles lõppes kodusõda või on konflikt leidnud teise vormi: rahutused, riigipöörded jne. Üheks selliseks on paraku ka Afganistan. Afganistani rahutust lähiminevikust ja hägusest tulevikust rääkis Iisraeli politoloogi ning Lähis-Ida eksperdi Avraam Šmulevitšiga arvamustoimetaja Taavi Minnik.

Meie planeedil eksisteerib tänapäeval kõrvuti kaks tsivilisatsiooni. Üks neist on jõudnud tulevikku, millest unistasid kunagi ulmekirjanikud: elektriautod, robotid, kosmoselennud ja muu sarnane. Teine pool meie planeedist on vaene, nälgib ja on paremal juhul võimeline vaid lihtsamateks töödeks. Need riigid on oma arengus tsiviliseeritud maailmast sadu aastaid maha jäänud. Üks selliseid on Afganistan.

Afganistan on maa ilma igasuguste ressurssideta, maa seal vilja ei kanna, inimesed on harimatud, laisad ja vaesed. Milline on selle maa strateegiline tähtsus? Miks on suurriigid ajaloo jooksul selle piirkonna vastu sedavõrd suurt huvi ilmutanud?