Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/01/20/14320330t1h6018.jpg)
/nginx/o/2011/08/16/710096t1hf686.jpg)
Tallinna Ülikooli dotsent ja EELK Usuteaduste Instituudi professor Jaan Lahe avaldas äsja muret meie haridus- ja teadusasutustes valitseva mentaliteedi vastu, mis soodustab oma kultuurilise põlvnemise häbenemist. Tõepoolest, ideologiseerunud aja- või kultuurilugu ei tõlgenda tihti enam enda ega ka teisi kultuure nende ajaloolistes raamides, evolutsioonilises mitmekesisuses, väärtusena iseeneses, vaid on asunud kõike mõtestama eelkõige kaasaegse teoretiseerimise ja enesehäbist tulvil (kultuuri)marksistlikust perspektiivist lähtudes.
Lahe kirjutab sellise mentaliteedi kohta: «Ajalugu on nende jaoks vaid lähiajalugu ja kultuur nüüdiskultuur. Kui sellist hoiakut jagavad kooliõpilased või tudengid, võib seda veel mõista. Kui seda toetavad aga hariduse eest vastutajad, on see minu meelest kahetsusväärne. Sellise hoiaku toetamisega soodustatakse ju ühiskonnas murdeealise mentaliteeti, mille võiks võtta kokku lausega: «Maailm algab minuga.» Kui murdealine häbeneb oma vanemaid, on see mõistetav. Kui seda teeb aga täiskasvanu, on see mitte lihtsalt kahetsusväärne, vaid lausa häbiväärne.»