Sven Sester

FOTO: Konstantin Sednev

Riigikogu liige Sven Sester (Isamaa) lükkab ümber matemaatikadoktor Tiit Riismaa väited tulumaksureformist.

Tiit Riismaa esitas hiljuti Postimehes oletuse («Ostap Benderi maksuparadiis», AK 2.06), et uue tulumaksusüsteemiga on 2000-eurose palgaga inimese asemel kasulikum tööle võtta neli 500-eurose palgaga inimest või jagada selline tulu lähikondlaste vahel maksude optimeerimiseks. Selle detailse arvutuskäigu puhul on tegemist puhta spekulatsiooniga, on ebatõenäoline, et tööandjad praktikas ka nii käituksid.

Tulumaksureformi ja 500 euro maksuvaba tulu peamine mõte oli vähendada keskmiste ja madalamate palkade maksukoormust, sest selles palgaskaala osas olid meie maksud võrreldes teiste riikidega liialt kõrged, mis omakorda vähendas meie töötajate ja tööandjate ning majanduse konkurentsivõimet. Kõrge maksukoormus palgaskaala alumises otsas põhjustas osalt ka madalama hariduse ja oskustega inimeste väljarännet. Tulumaksureformi tulemusena enamiku inimeste efektiivne tulumaksumäär langes väga palju ja on näiteks täna keskmist palka saavatel inimestel 12 protsenti. Nii suurt maksumäära langust peaksid kõik märkama. Madal maksukoormus aga suurendab konkurentsivõimet ja annab samal ajal ettevõtjatele täiendavat hingamisruumi, võimaldades maksta sama maksukuluga kõrgemat netopalka. Töötamine muutus töötaja jaoks tasuvamaks ja palgad tõusevad Eestis kiiresti.

Härra Riismaa teooria kõige nõrgem koht on see, et inimesi, kelle vahel seda suuremat palka kirjeldatud moel jagada, pole Eestis lihtsalt võtta. Enamik inimesi, keda ta näitena toob, nõustuvad juba täna tööd tegema oluliselt suurema palga eest. Lisaks pole ka eriti reaalne, et kõrgepalgalisi töökohti on suuremas mahus majanduses võimalik jagada madalapalgaliste inimeste vahel, sest nõuded töötajate oskustele ei ole samad.

Pensionisaajalgi tasub tööl käia, sest kui palga ja pensioni summa kokku ulatub näiteks keskmise palgani, jääb 88 protsenti kätte ka peale tulumaksu maksmist. Isegi oluliselt üle Eesti keskmise teenival töötaval pensionäril jääb 80 protsenti peale tulumaksu pangakontole, sest tulumaks on kõigil 20 protsenti. Töötavate pensionäride tulu kohtleb riik uues süsteemis samamoodi kõigi teiste tulusaajatega. Kui pensionär saab aga ainult keskmist pensioni, siis ei maksa ta üldse tulumaksu. Meenutan, et ka eelmises süsteemis oli pensionäri sissetulek, mis ületas keskmist pensioni, 20 protsenti tulumaksuga maksustatud.

Muus osas kehtis härra Riismaa kriitika ka selle aastani toiminud süsteemile, kus maksuvaba tulu sai samuti kasutada vaid ühel töökohal ning efektiivne maksukoormus sõltus palga suurusest, sest maksuvaba tulu osakaal palgas erines.

Kokkuvõttes tuleb selliste teoreetiliselt võimalike moonutuste teket muidugi jälgida. Kui tõesti me näeksime sellise ebatõenäolise käitumise ilminguid, siis tuleks riigil tulumaksukorda muuta ja minna üle näiteks kõigi sissetulekute puhul rakendatavale ühtsele maksuvaba tulu määrale.