Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Propastop: Eesti poliitkud kui väärt alusmaterjal Venemaa propagandameediale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Välisminister Sven Mikser.
Välisminister Sven Mikser. Foto: Eero Vabamägi

Vähe on neid juhuseid, kus Venemaa ei kasuta ära võimalust Eestit meie poliitikute väljaütlemiste tõttu rünnata, kirjutab Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop

Viimase poole aasta jooksul on Venemaa propagandameedias silma paistnud Eesti poliitikute väljaütlemistest tingitud kajastused. Juuni algus tõi sinna täienduse president Ilvese poolt öeldud lause tagajärjel tekkinud uudistelaine.

Propamoni automaatmonitooringu statistikas püsib tänaseni rekord Sven Mikseri intervjuu alusel tehtud uudiste käes, mille tasemele lähenes nüüd ka Ilvese kommentaarist tehtud artiklite arv.

Mikserile ja Ilvesele lisaks on eelnevalt näiteks teemadeks kujundatud ka president Kaljulaidi väljaütlemised nii tema Ukraina visiidi ajast, kui ka suurõppuse Siil 2018 kohta. Suuremat tähelepanu pälvis aga Maarjamäe memoriaali renoveerimise või osalise lammutamise kohta öeldud kommentaar Urmas Reinsalu poolt.

Halvas seisukorras Maarjamäe memoriaal.
Halvas seisukorras Maarjamäe memoriaal. Foto: Eero Vabamaegi/PM/SCANPIX BALTICS

Lood saavad oma hoo Eesti poliitikute üksikuid lauseid kontekstist välja tõstes või neid tõlkimise käigus moonutades. Ära kasutatakse nii sõnavääratused, mitmetitõlgetatavused, kui ka poliitikutele omased reljeefsed väljaütlemised.

Eesti poliitikutega seotud teemade osas on tõusnud aktiivseks «kõneisikuks» ja sõnumiseadjaks kujunenud Venemaa riigiduuma väliskomitee esimees Aleksei Puškov, kes on Twitteris sõna võtnud nii MikseriKaljulaidi, kui ka Ilvese kohta.

Kogemus näitab, et vähe on neid juhuseid, kus Venemaa ei kasuta ära võimalust Eestit meie poliitikute väljaütlemiste tõttu rünnata. Ühelt poolt tasuks poliitikutel Venemaa-suunalisi väljaütlemisi põhjalikumalt läbi mõelda, samas pole aga ründavate lugude kirjutamiseks tihtipeale propagandameedia jaoks algallikat vajagi.

Tagasi üles