Urmas Reinsalu: oleme koduomanike ühiskond

Urmas Reinsalu Foto: Valimised

IRL lubas valimiseelses lepingus, et kodualuse maa maks kaotatakse. Sest esiteks peab riik oma maksupoliitika kaudu aitama inimestel kodu omanikuks olla, mitte teda maksustamisega karistama. Teiseks, kodu maamaksust vabastamine kergendab inimeste kodu omamisega seotud kulusid.

Meie oleme selle seisukoha eest seisnud pikka aega. See oli meie üks olulisi positsioone ka koalitsiooniläbirääkimistel. Koalitsioon leppiski kokku, et 1. jaanuarist 2013 kaotatakse Eestis tiheasustusega kohtades kodude maamaks 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses.

Seaduseelnõu määratleb tiheasustusena linnas, vallasises linnas, alevikus ja alevis asuva maa ning hajaasustuses asuva maana mujal asuva maa. Maamaksuvabastuse puhul on nõutavad lisaks kaks tingimust: sel maal peab asuma elamu ning see peab rahvastikuregistri andmetel olema maksumaksja elukoht.

Ka meie sõsarerakond Rootsis, Moderaatide partei kehtestas Rootsis võimule tulles ühe esimese sammuna selge ülempiiri kodude kinnisvaramaksule, et kaitsta koduomanike toimetulekut.

Üle-eelmise parlamendi koosseisus võeti vastu maamaksu seaduse muudatus, millega anti omavalitsusasutustele võimalus vabastada represseeritud maamaksust. Paljud omavalitsused kasutasid seda võimalust.

Eelmise parlamendi volituste ajal seadustati seegi, et ka koduomanikke võib kohalik omavalitsus maamaksust vabastada. Erinevate kitsendustega rakendas seda õigust kolm kohalikku omavalitsust: Jõgeva, Rae ja Harku. Juba esimese kahe nädala jooksul registreeris oma elukoha Harku vallas ligi 80 inimest. See näitab, et maamaksuvabastus on inimeste jaoks oluline küsimus.

Üldine maamaksu koormus 2010. aastal paraku koduomanikele ei vähenenud, vaid tõusis. Võrreldes 2009. aastaga tõusis maamaks Eestis keskmiselt 0,1 protsenti ehk omavalitsuste lõikes keskmiselt 1,6 protsendilt maa maksustamishinnalt 7 protsendile.

Muidugi on absoluutsummades kodualuse maa maksumäärad omavalitsuste lõikes erinevad ja sõltuvad suuresti omavalitsusest ja konkreetse kinnistu asukohast. Nii näiteks on Tõstamaal maa ruutmeetri maksustamishind 0,38 eurot ja Noarootsis 0,45 eurot, samal ajal Tallinnas on see maksimaalselt 293 eurot ruutmeetrilt.

Eestis elab ligi 90 protsenti inimestest oma kodus. Me oleme koduomanike ühiskond. Kodu omamine ei ole sugugi jõukamate inimeste privileeg, vaid meie rahva loomuomane eluviis. Kodu omavad laenuga elamise soetanud noored pered, eakad pensionärid, inimesed maal ja linnas.

Riigi ülesanne on koduomanike toimetulekut soodustada ning koduomanike koormisi leevendada.
Viimastel aastatel on üldine maamaksu määr Eestis jõudsalt kasvanud. Kui 2006. aastal koguti maamaksu 519 miljonit krooni, siis 2010. aastal juba 791 miljonit krooni. Üldine maamaksu eesmärk on lisaks eelarveliste vahendite saamisele ka kinnisvara käibe tagamine.

Kodude maksustamisel on vale, kui riik seab oma maksupoliitikas eesmärgi, et inimesed peaksid maksu tõttu oma kodust loobuma. Paraku on inimesed paljudel juhtudel sääraste valikutega silmitsi seatud.

Nii tähendas näiteks Tallinna maamaksu 2,5-kordne tõus 2008. aastal, et Nõmme koduomanik pidi hakkama aastas 1200 meetri suuruse krundi eest maksma ligi 6000 krooni. Ka suuremate kruntidega korterite maamaks mitmetes Tallinna põlisasumites võib ületada 10 000 krooni aastas. Mitme kodanikualgatusega on kümned tuhanded inimesed väljendanud oma protesti eriti Tallinna kodualuse maamaksu kõrge määra üle.

Seada inimesed sundvaliku ette, et nad peaksid kodust loobuma, on amoraalne maksupoliitika. Maamaks on riiklik maks, mis laekub kohalikku eelarvesse. 2,5-protsendiline kodude maamaksu maksimaalne määr, mida Eestis kohaldab ligikaudu 30 omavalitsust, tähendab, et inimene peaks oma kodu ühe inimpõlve jooksul otsekui maksu kaudu teist korda välja ostma. Seega on koduomanik seaduse jõul muudetud otsekui oma vara rentnikeks.

Meie seadusemuudatus jätaks koduomanikele kätte aastas ligikaudu 17 miljonit eurot. See on reaalne ja mõõdetav samm, et vähendada inimeste kodukulusid. Koalitsioon on põhimõttena kokku leppinud, et omavalitsuste tulude puudujääk, mis tuleneb seaduse jõustumisest 2013. aastal, kaetakse riigieelarvest. Kas seda tehakse tulumaksu omavalitsusele suunatud protsendiosa tõusu, muu maksuõigusliku meetme või rahalise otsusega, pannakse paika 2013. aasta eelarve menetlemisel.

Tuleb silmas pidada, et arvestuslikku maamaksu 1,25 protsenti võetakse arvesse ka omavalitsuste tasandusfondi eraldiste arvestamisel. See seadus on vajalik jõustada võimalikult vara, sest võimaldab nii koduomanikel kui teistel seaduse adressaatidel oma tegevust pikemalt ette prognoosida.

Paljudes riikides on maamaksu asemel kinnisvaramaks, mille puhul võetakse lisaks maa hinnale arvesse ka maja maksumust. Inimesed küsivad murelikult, kas nüüd tuleb siis maamaksu asemele kodude kinnisvaramaks, mida nii mitmed väliseksperdid kui ka poliitikud Eestiski on propageerinud? IRLi selge seisukoht on: ei, kodud peavad jääma maksuvabaks.

Eesti riik algab Eesti kodust, on öelnud president Lennart Meri. Eesti tulevikku kindlustades ei tohi poliitikud seda mõtet unustada.