Erukindral, riigikogu liige Ants Laaneots (Reformierakond) teeb ülevaate Saksa ekspertide valmistatud analüüsist Venemaa uutest relvasüsteemidest.
Ants Laaneots: mis on sakslaste sõnum ulmerelvadega kekutavatele venelastele? Las nad teevad kõigepealt korraliku pesumasina (10)
Vladimir Putini selle aasta 1. märtsi valimiseelne esinemine, mida Venemaal tuntakse nn maikuu ukaasidena, toimus erinevalt tavast mitte Kremlis, vaid Näituste paviljonis Maneežis.
Riigijuhi kõnet oli saali kuulama kutsutud ligi 1500-pealine auditoorium. Venemaa presidendi ja samas näos uue kandidaadi nr. 1 kõne koosnes seekord kahest osast – majanduslikust ja sõjalisest ning kestis 117 minutit ehk oli pikim kõikidest varasematest.
Kiratsev majandus
Kõne esimeses osas oli isegi televiisorist näha, et teema on vähehuvitav nii Putinile endale kui ka auditooriumile.
Mingit uut majandusprogrammi Venemaa riigijuht ei esitanud. Domineerisid valdavalt utoopilised arvestused, kõlavad loosungid ja üleskutsed läbimurdeks majanduses.
President kinnitas enesekindlalt, et Venemaa kuulub majanduslikult maailma esiviisiku hulka, mis aga ei vasta tõele.
Londoni Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi andmetel oli Venemaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) riigi «õitseajal» 2014. aastal 2,07 triljonit dollarit, 2017. aastal aga vaid 1,47 triljonit dollarit, langedes maailma riikide pingereas teise kümne viimasele poolele. Isegi Brasiilia SKT oli möödunud aastal 2,8 triljonit dollarit.
Venemaa majanduse kehva seisu ja rahva elatustaseme halvenemist näitavad ilmekalt riigi statistika peavalitsuse ROSSTATi 28. veebruaril uudisteagentuuris INTERFAX avaldatud andmed elanikkonna viimaste aastate sissetulekute kohta.
Langus on muljetavaldav: 2015. aastal – 3,2 protsenti, 2016. aasta – 5,8 protsenti, 2017. aasta – 6,9 protsenti ehk kolme aasta jooksul kokku 15,9 protsenti.
Vene väljaanne Novaja Gazeta teatas omakorda, et käesoleval ajal elab riigis vaesuse piiril või sellest allpool ligi 63 miljonit inimest.
Terve rida uusi relvi
Teine ehk kõne sõjaline ja relvajõudude osa oli ettekandes tähtsaim. Sellest rääkides elavnesid nii Putin kui ka auditoorium oluliselt.
President süüdistas USAd, kes olevat ühepoolselt väljunud tuumarelvade piiramise leppest ja tegevat alusetult etteheiteid Moskvale lähimaa raketisüsteemide (Iskander-M) likvideerimise leppe rikkumises.
Putin kinnitas ka, et Venemaa on nüüd saavutanud sõjalise pariteedi NATOga ja pühendus pikemalt ähvardustele lääne suunas ning reklaamis oma uusimaid strateegilisi relvi, mis olevat maailmas ainulaadsed ning millele polevat USA-l ja teistel NATO riikidel midagi vastu panna. Nendeks tema sõnul on:
- Rasked, suurendatud lennukaugusega – kuni 11 000 kilomeetrit, suurt arvu manööverdavaid tuumalõhkepäid kandvad kontinentidevahelised ballistilised raketid Sarmat.
- Mehitamata, sügaval vee all aatomimootori abil kiiresti piiramata kaugusele liikuvad, tuumalõhkepeaga relvastatud allveedroonid Status 6, mis võivat hävitada nii vaenlase laevad kui ka mereäärsed linnad ja mereväebaasid.
- Kümnekordse ülehelikiirusega atmosfääris kuni 2000 kilomeetri kaugusele lendavad ja manööverdavad tiibraketid Kinžal, mis võivat kanda nii tava- kui ka tuumalõhkepäid.
- Putini kirjelduse järgi aatomimootoriga varustatud, atmosfääris manööverdavad, piiramata kaugusele lendavad, lääne raketi- ja õhukaitsesüsteemidele kättesaamatud tiibraketid. Lääne pressi andmetel on Venemaa selle aatomimootoriga teinud neli katsetust – kõik ebaõnnestunult.
- Ülehelikiirusega planeerivad strateegilised tiibraketid Avangard. Nende katsetused olevat Putini sõnul juba lõpetatud.
- Võimsad sõjalised laserkompleksid, millega saavat hävitada vaenlase lennukid, tiib- ja muud raketid, helikopterid.
Järgnesid Putini ähvardused lääne suunas. Ta teatas, et Venemaa on kannatlikult püüdnud leida lääneriikidega ühist keelt läbirääkimistel julgeoleku, relvastuste ning poliitika valdkonnas. See polevat andnud tulemusi, lääs polevat teda kuulanud.
Moskvas on nüüd veendutud, et see on olnud kasutu ja olevat aeg minna üle tegevusele oma huvide kaitsel.
Venemaa presidendi kõne oli riigijuhilt, kes on kindlalt asunud Vene impeeriumi taastamisele, millega selle eelkäijale Nõukogude Liidule lõppes relvastuse võidujooks ja ebaefektiivne majandus ja selle militariseerimine, on kogu maailmale teada.
Müncheni kõne nr 2
Kõne kutsus esile kriitikalaine Vene intelligentsi ja ekspertide seas ning ka välismaal. Enamik kriitikutest nagu Аndrei Kritševski Venemaa Teaduste Akadeemiast, Poliituuringute keskuse juht Koltaševski jt kinnitavad, et ilma tõsiste reformideta majanduses ja ühiskonnas ei muutu vene riigis midagi, stagnatsioon jätkub. Venemaa Föderatsiooni Poliittehnoloogiate Keskuse presidendi Igor Bunini arvates oli Putinil kolm sõnumit venelaste unistuste täitmiseks:
- Venemaa on maailmas kõigist tugevam (adresseeritud kogu maailmale)
- Hakkame paremini elama (adresseeritud vaestele ja pensionäridele)
- Venemaa saab olema kõrgtehnoloogiline suurriik väärikal kohal maailmas (adresseeritud oligarhidele, keskklassile ja intelligentsile).
Ukrainlased nimetavad Putini esinemist Müncheni kõneks nr 2 ja on veendunud, et see oli kindlalt Nõukogude Liidu taastamise rööbastele asunud liidri kõne – eesmärgiks uus palavilikuline relvastumine ja Külm sõda, elanikkonna zombistamine. Kiievi arvates lõpetas Nõukogude Liit kurvalt, ilmselt polevat ka Putini Venemaa sellest kaugel.
Venemaa ootused sensatsioonile või šokile lääneriikides pärast kõnet ei täitunud. Lääs, sh USA kommenteerisid Putini kõnet üsna napilt ja rahulikult. Paljud vene opositsionäärid naeravad läbi pisarate – Putin töötab lääne sõjatööstuse huvides. Tänu tema sõjakusele on sellel nüüd käed tööd ja taskud raha täis.
Aatomimootoriga sõjalised imed on jamps
Saksamaa Föderaalse Julgeolekupoliitika Akadeemia (Bundesakademie für Sicherheitspolitik) eksperdid valmistasid omakorda ette analüütilise töödokumendi Putini avaldatud uute strateegiliste relvasüsteemide ja lääne suunas kõlanud ähvarduste kohta.
Sakslased ei usu Venemaa saavutustesse uute relvasüsteemide väljatöötamisel ja väidavad, et midagi uut Putini kõnes ei kõlanud. Välja arvatud raketisüsteem Sarmat.
Ligi 200 tonni kaaluv kontinentidevaheline ballistiline rakett RS-28 Sarmat on vanema raketi RS-36M ehk NATO klassifikatsiooni järgse Satan-2 modifikatsioon. Rakett peab olema võimeline kandma 10 kuni 24 lõhkepead ja lendama kuni 11 000 kilomeetri kaugusele. Ta peab vahetama välja siiani Venemaa strateegiliste raketivägede relvastuses olnud vanad, Ukrainas Dnipropetrovskis ehitatud RS-36M tüüpi raketid. Sarmat läbis esmased mootorikatsed tühja korpusega alles 2017. aasta detsembris. Sakslaste hinnangul läheb veel viis kuni kaheksa aastat, enne kui täiskatsetusteni jõutakse. Ei ole teada, millal seeria tootmisesse läheb. Ehitama hakatakse neid mitte Ukrainas Dnipropetrovskis, kus toodeti kõik Nõukogude Liidu rasked raketid, vaid täiesti uutes oludes Venemaal. Kõik see, ka tehasekompleksi loomine, võtab aega ja hulga raha. Akadeemia asjatundjate väitel info Sarmatist on ka kõik, uuemat Venemaal ei ole rohkem midagi. Ülejäänud Putini kõnes mainitud nn uued relvad ei olevat isegi katsetusjärgus.
Sakslased ei usu Putini ettekandes kõlanud aatomimootoritega sõjalistesse imedesse. Nad väidavad et USA keeldus neist juba 1960ndatel aastatel, pärast hulka ebaõnnestunud katseid luua tuumamootoriga ja seega piiramatu lennukaugusega tiibraketid. Põhiprobleem on, kuidas panna raketile tuumareaktor.
Ülikiirete lennuaparaatide loomine on USAs tehniliste raskuste tõttu ajutiselt külmutatud. Saksa akadeemia andmetel tegelevad nende loomisega tänapäeval küll Venemaa, Hiina ja India, kuid samuti erilise eduta.
Mis puudutab võimsaid uue põlvkonna laserrelvi, siis uuringud on näidanud, et need on ülimalt energiamahukad ja seega relvastusse võtmisest üsna kaugel. USA-l on küll sellised relvad olemas, kui neid kasutatakse väga piiratud ulatuses.
Enne olmetehnika, siis relvad
Saanud maha Putini ulmerelvade kritiseerimisega, võtsid Saksa eksperdid käsile teised relvasüsteemid.
Mis puutub Venemaa tankivägedesse, siis ümberrelvastumist sakslaste arvates selles valdkonnas niipea ei toimu. Nende sõnul kavatsetakse Vene kaitseministeeriumi plaanide kohaselt toota lähiajal 120 uut tanki T-14 Armata, ehkki esialgu planeeriti osta neid 2300 kuni 2020. aastani. Rahapuudusel on suurema arvu uusimate tankide hanked nüüd lükatud edasi kuni 2025. aastani.
Kremli laialt reklaamitud ja USA värskes tuumarelva strateegias ohuna mainitud uue põlvkonna strateegilise kaugpommitaja PAK DA (vene keeles перспективный авиационный комплекс дальней авиации) relvastusse võtmine oli plaanitud 2020. aastaks, kuid siiani pole keegi Venemaal ega ka mujal näinud isegi selle prototüüpi. Vene kaitseministeerium teatas selle asemel, et on otsustatud taastada vana raskepommitaja Tu-160 tootmine moderniseeritud kujul Tu-160M2 variandina.
Saksa asjatundjad avaldasid ka Venemaa sõjatööstuse üpris nigela tegeliku võimekuse. Nende andmetel kaheksast uuest strateegilisest Borei-tüüpi allveelaevast-raketikandjast, mis pidid tulema laevastiku relvastusse juba 2017. aasta lõpuks, on reaalselt olemas ainult kolm.
Väiksemad uue põlvkonna Husky-tüüpi allveelaevad hakkavad vanu nõukogudeaegseid allveelaevu välja vahetama mitte varem kui 2025. aastast. Venemaa esimene omatoodetud helikopterikandja jõuab merele mitte varem kui 2026. aastal. Uus Admiral Gorškovi tüüpi fregatt (esimene kuuest 2020. aastaks planeeritust) jõuab merele testimiseks alles sel aastal. Märgiti ka, et alates möödunud sajandi 90. aastatest ehk pärast Nõukogude Liidu lagunemist, ei ole Venemaa ehitanud ühtegi fregatist suuremat sõjalaeva.
Sakslased on seisukohal, et Venemaal ei suudeta edukalt realiseerida lähima kümne aasta jooksul mitte ühtegi laialt reklaamitud uute relvade projekti. Riigi sõjalised kulutused 2018. aastal (66,3 miljardit dollarit) on küll kasvanud tempoga 7,9 protsenti aastas, kuid nad polevat võrreldavad näiteks Hiinaga – 215 miljardit dollarit või USAga – 683 miljardit dollarit.
Huvitav, et kohe pärast oma programmilist kõnet teatas Putin sõjaliste kulutuste vähendamisest. Näib, et lääneriikide majanduslikud sanktsioonid mõjuvad, Venemaa valitsusel pole raha.
Saksa rahvusvahelise ringhäälingu Deutshe Welle ajakirjanikud uurisid ka ühiskondlikku arvamust Venemaal ja Saksamaal. Venemaal näitas see, et 75 protsenti küsitletutest tahab, et Venemaad kardetaks, 86 protsenti on aga kindlad, et Venemaad tõepoolest kardetakse.
Küsitluses Saksamaal aga selgus – 91 protsenti elanikkonnast ei tunne hirmu Venemaa sõjalise võimsuse pärast. Noorte 18–29-vanuste seas on selliseid isegi rohkem – 98 protsenti. Tavalised sakslased ei karda Venemaad. Nad ei usu, et « /…/ inimesed, kes ei ole võimelised tegema korralikku autot, olmetehnikat või elektroonikat, võivad teha korralikke relvi.» Sakslaste arvamus on seega: las nad teevad kõigepealt korraliku pesumasina. Võib-olla hakkame siis nende võimekusse ja võimsusesse ka uskuma.