Mihkel Mutt – tamm ja kirjanik.

FOTO: Marianne Loorents

Kuigi islami mõned eraelulised ja sotsiaalsed aspektid kätkevad endas kahtlemata voorusi, on tervikuna nende maailma idealiseerida romantika või masohhism, leiab kirjanik Mihkel Mutt.

Tellijale

Eurooplastel ei näi nappivat tuhka, mida endale pähe raputada. Peale süütunde koloniaalmineviku pärast käib üldine enesevähendamine ja -madaldamine. Sellest on saanud pidev traumaatiline hoiak, mis tumestab selget pilku ega lase langetada tõhusaid otsuseid.

Euroopale tuleks öelda, et ta ei pea end häbenema. Siin pole koht eurooplase defineerimiseks, me kõik teame, kui suured olid ja on erinevused põhja ja lõuna, vanade maade ja endiste idabloki riikide vahel ja nii edasi. Samuti võtan sulgude ette, et suur osa Euroopa kultuurist on saanud alguse Vahemere umber paikneva kolme maailmajao rahvaste sulatustiiglist ning edaspidi on teised kultuurid Euroopat viljastanud. Keskendume sellele, mill(is)eks Euroopa on kujunenud ja kuidas maailmas funktsioneerib.