Anastasia Nesvetailova: Venemaa «räpane raha» ei kao Londonist veel niipea

London Foto: SCANPIX

Brexitiga suureneb Euroopa ühes suurimas finantskeskuses Venemaalt tulnud kahtlase päritoluga raha hulk veelgi, kirjutab Londoni Linnaülikooli rahvusvahelise poliitökonoomia professor ja poliitökonoomia uurimiskeskuse CITYPERC direktor Anastasia Nesvetailova veebiväljaandes The Conversation.

Venemaa «räpane raha» kujutab endast Ühendkuningriigile julgeolekuohtu, väidab parlamendiliikmetest koosneva komisjoni äsja valminud aruanne «Moskva kuld». Ohuhinnangu aluseks on väide, et Londonisse saabuvad aina suurel määral kahtlast päritolu Venemaa kapitali vood. See ei ole tegelikult kuigi uus väide. Venemaalt pärit ebaseaduslikult hangitud raha tulvamine läbi Londoni on popkultuuris ammu levinud teema. Soovi korral võib lausa ette võtta kleptokraatiaekskursiooni mööda Londonit.

Samal ajal puudub «Moskva kulla» juures laiem arusaam, miks üldse Venemaa (ja ka mujalt pärit) raha Londoni ja Ühendkuningriiki voolab. See nõuab teadmist, kuidas tegutsevad globaalsed finantskeskused.

Likviidsus, mida siinkohal tuleks mõista nii kapitalina kui ka suutlikkusena kapitali koguda ja sellega kaubelda, on iga vähegi olulise finantskeskuse esmane ja tähtsaim omadus. Nagu turul ikka, on likviidsuseks tarvis usaldusväärset pakkumist ja nõudlust.

Maailmas leidub peamiselt kaht tüüpi finantskeskusi:

1. Loomulikul teel, vastava majanduse enda põhjal arenenud finantskeskused. Wall Street on ajalooliselt peegeldanud USA siseturu suurust ja võimsust. Tokyo kerkis õitsvaks finantskeskuseks 1980. aastail, mil Jaapan tõusis majanduse mahu poolest maailmas teisele kohale. Nüüd kajastavad Hongkong ja Shanghai Hiina majanduse kasvu. Õitsva majanduse tingimustes ei pea need loomulikud finantskeskused muretsema kapitali rohke pakkumise ja usaldusväärse nõudluse pärast.
    
2. 1950. aastatel hakkasid tekkima uut laadi finantskeskused. Neid nimetatakse rahvusvahelisteks ehk offshore-finantskeskusteks. Nende taga ei seisa suurt likviidsusvaru ning nende riikide majandust, kus sellised keskused tegutsevad, ei iseloomusta võimas kapitalinõudlus.

Londoni City kuulub teise kategooriasse. Ühendkuningriigi majandus on küll maailmas kuuendal kohal, aga City on samal ajal maailma suurim finantskeskus. See tähendab, et kui näiteks USA võib tugineda suurele likviidsusvarule, mida pakuvad Ühendriikide valitsuse võlakirjad ja muud finantsinstrumendid, siis Ühendkuningriigil tuleb toetuda mingile muule –  ja nimelt välisele – kapitaliallikale.

Londoni Cityl on kaks niisugust allikat. Üks on Euroopa Liit. Teise moodustavad nõndanimetatud arenevad turud (emerging markets), mille hulka kuulub ka Venemaa.

Globaalse finantskeskusena on London Venemaa raha selle päritolust hoolimata avasüli vastu võtnud – nagu ka rahavood Pärsia lahe riikidest ning pageva kapitali Hiinast, Indiast, Nigeeriast ja mujalt.

Venemaa ja edasi

Aga kapitalil on oma hind. See teenib tihtipeale poliitilisi režiime, millest nii mõnedki seisavad maailma korruptsiooniedetabeli tipus. See hind kaasneb enamiku arenevate turgudega ning Venemaa ei ole siin mingi erand, ehkki tegu ei ole ka kõige korrumpeerunuma riigiga, kui uskuda Transparency Internationali uusimat edetabelit.

Need päevad, mil edasipüüdlik oligarh ilmus välja koos suure rahakohvriga ja sai selle hõlpsasti Londonis kinnisvara vastu vahetada, on nüüdseks selja taga. Viimasel paaril aastakümnel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja üha enam ELi eestvedamisel finantsreegleid ja rahapesu eeskirju aina rangemaks muudetud. Osa Cityst ei võtnud seda sugugi heal meelel vastu.

Isegi Ühendkuningriigi parlamendi viimase ja usutavasti kõige enam tulemusi andva algatuse puhul survestada Briti ülemereterritooriume avaldama nimekirju nende kohta, kes omavad ja kontrollivad meretagusi juriidilisi isikuid, kellele kuulub Ühendkuningriigis vara või kes osalevad valitsuse hangete täitmisel, tõttasid Kaimanisaarte ametiisikud kohe Londoni ja Brüsseli «asja arutama».

Samal ajal saab jätkuvalt osta vähem kui 1000 USA dollari (umbes 860 eurot – toim) eest Ühendkuningriigi Ltd, Inglise LLP või Šotimaa seltsingu offshore-valmispaketina (ühes kogu vajaliku Seišelli või Belize’i juriidilise ja äridokumentatsiooni ning pangakontodega). Uusimate Venemaa keskpanga andmete kohaselt on venelaste välisinvesteeringute eelistatumad sihtkohad Küpros, Šveits, Singapur, Bahama, Luksemburg ja Jersey.

Aruanne valmis City jaoks täpselt õigel ajal. Brexit ähvardab ära lõigata City peamise likviidsusallika ELi. Millised ka poleks teiste kapitaliallikatega seotud riskid – ja neid on palju  –, ei usu ma kuidagi, et Ühendkuningriik riskiks ohustada oma sidemeid ka teise põhilise allikaga. Me oleme juba mõnel puhul näinud, et üks Brexiti tulemusi on olnud suhete soojendamine selliste ebameeldivamat laadi riikidega nagu Saudi Araabia ja Türgi – sest Ühendkuningriigi poliitilised valikud kipuvad aina kahanema.

Aruanne ei muuda seetõttu tõenäoliselt kuidagi Venemaa rahavooge Suurbritanniassse. Ega ka muu välisraha sissevoolu. Ühendkuningriigi kui globaalse finantskeskuse valikud tõmbuvad kokku. Kui pidada lisaks silmas, et London on vastuvõetav väga erinevatele poliitilistele režiimidele kogu maailmas, ei ole Ühendkuningriigil mingeid spetsiifilisi reegleid venelaste tarbeks. Mis tahes muutus selles vallas nõuaks kogu Ühendkuningriigi finantssüsteemi korraldava äri-, õigus- ja finantsnormide süsteemi põhjalikku ümbertegemist.

Oludes, kus Ühendkuningriigi igasugused valikud Brexiti järel kahanevad, ei ole see minu arvates lihtsalt usutav ega võimalik.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane