Kalle Kulbok: minister Mäggi vastus tselluloositehase vastastele sisaldas mitu ebatõest ja mitteasjakohast väidet

Emajõe ääres kavandatava tselluloositehase vastane toimunud pikett «Emajõe kett» Foto: Artur Laugamets / Tartu Postimees

Riigihalduse minister Janek Mäggi saatis hiljuti teadlastest ja linnakodanikest koosneva tselluloositehase vastaste pöördumisele ehk nn Tartu apellile kirjaliku vastuse, milles selgitab, miks puidurafineerimistehase eriplaneeringu protsessiga edasi minnakse. Emeriitkuningriiklasest tartlane Kalle Kulbok lükkab nüüd omakorda ministri väited ümber.

Austatud Janek Mäggi

Ajaleht Postimees avaldas Teie vastuse Tartu apelli töörühmale tselluloositehase küsimuses, mis paraku sisaldas palju ebatõeseid ja mitteasjakohaseid väiteid. Kuivõrd need väited esitati avalikult, püüan need ümber lükata samuti avalikult.

Esiteks kinnitasite, et riigi eriplaneeringu protsess toimub planeerimisseaduse alusel. Väitsin juba varem, et planeeringu algatamine toimus seadust rikkudes, ent ei ole siiani oma argumentidele saanud ei riigisekretärilt ega ka rahandusministeeriumilt sisulist vastust.

Planeerimisseaduse ja selle alusel antud valitsuse määruse kohaselt on olulise ruumilise mõjuga tselluloositehase rajamine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu pädevuses.

Riigi eriplaneeringu objektidena seadus eraettevõtteid ei nimeta. Veelgi enam. planeerimisseaduse seletuskiri toob eriplaneeringute kohta näiteid ka võrdlusriikidest, kus tselluloositehased ei ole samuti riigi eriplaneeringu objektid.

Planeerimisseaduse eelnõu jättis valitsusele tagaukse igakordselt laiendada seaduses nimetatud objektide loetelu, ent riigikogu muutis selle sätte sõnastust. Osundasin juba varem eelnõu teisel lugemisel esitatud muudatusettepaneku nr 30 seletuskirjale: «Lõikes kolm on muudetud lauseehitust ja lisatud on mõiste «põhjendatud otsusel», mis rõhutab, et vabariigi valitsuse otsus eriplaneeringu erakorraliseks algatamiseks peab olema sisuliselt põhjendatud.»

Vabariigi valitsuse erakorraline pädevuse tõstmine riigi eriplaneeringuks on valitsuse õiguste suurendamisele ja kohaliku omavalitsuse vastavate õiguste vähendamisele suunatud üksikakt, mis oleks asja lõplik sisuline otsustamine. Seega nõudis riigikogu, et seaduses nimetatud põhjendatud otsus oleks haldusakti vormis. Riigikohus on varem leidnud, et kui dokumendil on ühtaegu haldusakti ja menetlustoimingu tunnused, tuleks seda tervenisti käsitada haldusaktina (vt näiteks 3-3-1-81-15).

Valitsuse korralduses nr 141 puuduvad viited sisulistele põhjendustele. Riigikohus on osundanud, et kui põhjendused esitatakse väljaspool haldusakti, tuleb haldusaktis anda viide ja põhimotiivid. (vt 3-3-1-28-04: «Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust.»)

Seega juba vormiliselt jättis valitsus erakorraliseks riigi eriplaneeringuks endale pädevuse võtmata. Korralduse nr 141 on väljastanud ebapädev haldusorgan ja on seetõttu tühine.

Teiseks väidate, et põhjendused võib leida korralduse nr 141 seletuskirjast. Isegi kui oletada, et enam ei kehti vabariigi valitsuse seadus, mille paragrahv 26 lõige kaks nõuab valitsuse korralduste vastamist haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele, ei leia ka seletuskirjast kavandatava tselluloositehase sellist mõju, mis oleks riigi toimimiseks vajalik.

Keskkonnaministeerium on osundanud, et mõju võib olla Peipsi järvele ja metsaomanikele. Eeldatavasti ei ole mõju Peipsi järvele positiivne, mistõttu tõstatuks vajadus kooskõlastada sedavõrd suure tehase rajamine naaberriigiga. Ent sellist huvi ei saa pidada eriplaneeringu eelduseks.

Ka kõik metsaomanikud ei ole konkreetsest tselluloositehasest huvitatud. Ühe 600 inimesele tööd andva metsatööstusfirma juht kirjutas mulle: «Ka arendaja on ise ütelnud, et tehase asukoht Tartu on valitud sadamatest võimalikult kaugele, sest sadamate läheduses puidu valdkonnas skandinaavlastega konkureerida nagunii ei suudeta. Kui vaadata, kust veetakse täna Eestis puitu välja, siis 50–75 kilomeetrit Pärnu, Paldiski ja Kunda sadama ümbrusest ja saartelt. Kuna raiemaht ei kasva ja eksport oluliselt ei vähene, siis tooraine saab ju tulla ainult olemasolevate tarbijate tarnekorvist. Mis on riiklik huvi vahetada välja ühed tootjad teiste vastu, ei oska öelda.» Kui lisada, et sama mees plaanib rajada ilma riigi eriplaneeringu ja sidrunite lubamiseta tulevikutehnoloogial rajaneva tehase, siis tuleks tema tähelepanekusse tõsiselt suhtuda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on väljendanud riigi huvi seoses võimaliku majanduskasvuga, ent kasutanud seejuures taotleja pakutud arve. Viimaseid ei ole aga kontrollitud koos tehase rajamise negatiivsest mõjust tuleneva kahjuga. Tartu lähiümbrus ei ole ka selline piirkond, mida riik peaks täiendavate töökohtadega toetama, pigem võiks siin MKM vaadata Lõuna-Eesti piirialade või Ida-Virumaa poole.

MKM on osundanud samuti vajadusele suurendada rahvusvahelist transporti. Paraku nähtub seletuskirjast ka rahandusministeeriumi vastus Tartu maavanemale, kes Ida-Virumaa asukohta transpordisektori arenguga põhjendas. See asuvat eemal puiduressursist, millega taotleja arvestab. Seega on ilmselgelt segamini aetud riigi ja taotleja huvid.

Kolmandaks heidate omavalitsusliitudele ette, et nad ei suutnud kooskõlastusringil korraldada kohalike omavalitsuste informeerimist ja vastamist. Informeerin Teid, et selleks anti erakordselt lühike aeg, vaid viis tööpäeva. Isegi rahandusministeeriumi partnerid MKM ja keskkonnaministeerium ei suutnud selle aja jooksul vastata (kurioosne on, et 9. mail esitatud seletuskiri sisaldab juba viiteid 10. mail allkirjastatud keskkonnaministri kirjale).

Tähtajal esitatud Tartu maavanema, Eesti Planeerijate Ühingu ja kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks kirjad olid kõik kriitiliste hinnangutega. Seejuures Eesti Planeerijate Ühing ütles selgelt välja, et tuleks uuesti üle vaadata põhjendused, miks eriplaneering väljendab ministeeriumide hinnangul riiklikku huvi.

Keskkonnaministeeriumi ja MKM kooskõlastused kordasid EST-FOR Investi soovi jätta korraldusest välja muud maakonnad peale Tartumaa ja Viljandimaa. Keskkonnaminister põhjendas Pärnumaa väljajätmist sellega, et Pärnu jõgi on suures ulatuses Natura 2000 jõgi, seejuures tähele panemata, et Viljandimaal paikneb Suur-Emajõgi täies mahus Alam-Pedja Looduskaitsealal (soovitud raudtee läheduse puudumisest rääkimata). Seega võib veendunult väita, et riigiametnikud minetasid mõtlemisvõime ja täitsid pimesi arendaja soove.

Neljandaks väidate, et riigikontrolöri hinnang ei jäänud tähelepanuta, kuna tema arvamus on riigikogu kodulehelt leitav. Tõepoolest nähtub sealt riigikontrolöri seisukoht: «Avalikud ja erahuvid peaks olema tasakaalus, nende tasakaalustamine peaks olema läbipaistev ja erapooletu ning huvitatud isikul ei tohiks olla ka näiliselt võimalik kallutada planeeringu koostamist rahastamise kaudu oma huvides.»

Aga leitav on ka rahastamise leping, millest nähtub, et huvitatud isik saab igas etapis planeeringu koostajale ja uuringute tegijale näpunäiteid anda. Kommentaarid on liigsed.

Viiendaks väidate, et Tartu linna ja valla volikogude otsuseid ei ignoreerita, ent arutelude tulemusena on otsustatud langetada otsused uuringute ja analüüside põhjal.

Demokraatlikus oma rahvaga arvestavas riigis on esmaseks uuringuks kohaliku elanikkonna taluvuse küsitlus võimalike keskkonnareostuste, lõhnahäiringute ja liikluskoormuse suhtes. Kui see taluvus puudub, on edasised uuringud mõttetud. Demokraatlikus riigis, kus otsustusprotsess viiakse võimalikult madalale, tähendab kohaliku omavalitsuse «ei» protsessi lõppu.

Ent isegi kohaliku elanikkonnaga mittearvestav valitsus võiks uuringuid teostada terve mõistuse kohaselt. Keskkonnaministeerium on oma 27.03.2017 kirjas andnud pika nimekirja uuringut vajavatest küsimustest. Muu hulgas nimetatakse ülevaadet kavandatavast reovee puhastamise tehnoloogiast puhastusetappide kaupa koos tehnoloogiliste joonistega; analüüsi, millised saavad olema keskkonda juhitava heitvee saasteainete kogused ja kontsentratsioonid ainete kaupa ning muud veekeskkonda mõjutavad näitajad (pH, temperatuur vms); ülevaadet kavandatavast reoveesette käitluskompleksist koos tehnoloogiliste joonistega.

Tervest mõistusest lähtudes tulnuks viimati nimetatud ülevaated küsida arendajalt enne planeeringu korraldaja riigihanget. Paraku tunnistas Tiit Oidjärv hiljaaegu Tartu Loodusmajas, et reovee puhastamise tehnoloogia ei ole veel teada.

Näib, et uuringute tegemine ei ole üksnes kallutatud. See näib olevat lausa korruptiivne. Poliitikute ülesanne peaks olema ka näiline korruptsioon tõkestada, kaitsepolitsei ülesanne võiks olla veendumine, et näilise korruptsiooni varjus ka tegelik korruptsioon ei õilmitse.

Hea Janek Mäggi! Kunagi suhtlesime kärbsemusta teemal. Jagasime arusaama, et kunagise välisministri poolt oma kodutaluga piirneva Abja-Paluoja kandmine Euroopa Liidu kaardile Eesti viie suurima linna hulgas ei ole hea käitumistava. Loodan, et Teil nüüd jätkub meelekindlust tänases kirjas osundatud probleemidega isiklikult rinda pista ja algatada ka teenistuslik järelevalve nende riigiametnike suhtes, kes oma ülesannete täitmises hooletud või kallutatud on olnud.

Ent esimese asjana võiks viia valitsuse ette õigusvastaselt algatatud riigi eriplaneeringu lõpetamise otsuse.