Ühekordsed plastiktopsid.

FOTO: SCANPIX

Säästlikem autosõit on üldse mitte sõita – sellest põhimõttest lähtub parimates autokoolides kütust säästvate sõiduvõtete õpe. Õieti on see teisiti arvestama ja mõtlema õppimine. Samast loogikast tuleneb ka parim viis vähendada jäätmete keskkonnamõju: ennekõike tuleb ära hoida jäätmete teke.

Just seda peab silmas ka Euroopa Komisjon, soovides keelata ühekordsed plasttooted ning kohustada tootjaid katma jäätmekäitluse kulusid. Need ettepanekud lähevad nüüd Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule vastuvõtmiseks.

Ühekordsete plastikust topside, taldrikute, joogikõrte ja vatitikkude keelamine võib tunduda järjekordse kummalise euronõudena, kuid kujunenud olukord kõneleb vajadusest astuda radikaalseid samme.

Fotograafid on näidanud avalikkusele šokeerivaid kaadreid prügisaartest ookeanides, lagastatud rannikutest ja looduskaunitest kohtadest, prügi tõttu piinlevaist ja surnud mere- ja maismaaloomadest. Teadlased räägivad üha häälekamalt õhus, vees ja toidus ladestuva mikroplasti ohtudest. Euroopa Liit on tarbijate keskkonnahoiakuid aastaid kujundada püüdnud, kuid erilisi tulemusi pole kampaaniad ega muud seesugused mõjutusviisid andnud.

Euroopas tekitatakse aastas enam kui veerand miljonit tonni plastijäätmeid, millest vähem kui kolmandik läheb uuele ringile. Lõviosa sellest annavad pakendid; Ellen MacArthuri Fondi andmetel läheb prügilatesse ladestamise ja põletamise tõttu kaotsi 95 protsenti nende väärtusest ehk ligi sada miljardit eurot aastas. See on materjal, mida kasutati vaid kord lühikese aja jooksul, ehk otsesõnu tohutu raiskamine. Ning seda ajastul, mil iga inimene kannab taskus nutiseadet, arendatakse tehisintellekti, tehakse revolutsioonilisi teadusavastusi.

JUHTKIRI:
Ühekordsete plastesemete keelamine võib tunduda kummalise otsusena, kuid kujunenud olukord nõuab radikaalseid samme.

Ilmselt oleme küll keskkonnamõjust teadlikumad, aga asi on sellele vaatamata läinud hullemaks – plastijäätmeid tekib aina rohkem. Sealhulgas kasvab ühekordsete pakendite tarbimine ja seda väga lihtsal põhjusel: need on kerged, odavad ja praktilised. Tootjate survestamine on peaaegu ainuvõimalik tee, sest tihti polegi praegusaja linnastunud tarbijal poes käies erilist valikuvõimalust. Lootust annab see, et probleemi on tõsiselt võtma hakatud ka suurfirmades. Aastas kuus miljardit kohvitopsi kasutav kohvikukett Starbucks lubas tänavu, et maksab 10 miljoni dollarit stipendiumi tõeliselt taaskasutatavast materjalist topsi leiutajale.

Aga kuni globaalsed veskid aeglaselt jahvatavad, saab igaüks anda oma panuse. Suvi – matkade, piknikute ja muude väliürituste kõrgaeg – on käes. Võime ju teha mõtteharjutuse, kas näiteks jaaniõhtul õnnestub läbi ajada ilma ühekordsete plastnõudeta. Vaevalt et ükski pidu seepärast pidamata jääb või vähem meeleolukas välja kukub.