FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kui 2016. aastal oli ühe 65-aastase ja vanemaealise inimese kohta Eestis 3,2 tööealist inimest, siis aastaks 2040 on see arv langenud 1,9 peale. Eesti demograafiline tulevik on tume ning pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa vaid kogutavate vahendite ümberjagamisest I samba solidaarsemaks muutmise läbi, vaid kogu pensionisüsteemi on vaja raha juurde leida, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk. 

Euroopa Komisjoni iga-aastane raport, sedapuhku 52-leheküljeline, tõmbab teravalt tähelepanu Eesti pensionitele ja vajadusele mõelda, kuidas pensionisüsteemi raha juurde kaasata, pensionite suurust tõsta ning vähendada demograafilistest trendidest tulenevat kasvavat ohtu, et üha suurem osa meie pensionäridest vaevleks vaesuse piiril. Kogu raportis mainitakse sõna «pension» Eestile suunatud aruandes lausa 58 korda – näiteks Soome aruandest leiab seda sõna 23 korda, Suurbritannia puhul 13 ja Rootsi puhul 9 korda. 

Kui 2016. aastal oli ühe 65-aastase ja vanemaealise inimese kohta Eestis 3,2 tööealist inimest, siis aastaks 2040 on see arv langenud 1,9 peale. Eesti demograafiline tulevik on tume ning pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa vaid kogutavate vahendite ümberjagamisest I samba solidaarsemaks muutmise läbi, vaid kogu pensionisüsteemi on vaja raha juurde leida. Just sellele vajadusele viitab Euroopa Komisjon oma Eestile suunatud aruandes, tuues välja, et kõige rohkem on raha puudu pensionites, töövõimetushüvitistes ning pikaajalises hooldusteenuses. See kõik viitab vajadusele Eestis maksustiimuliga tööandjapensioni jõustamiseks ja inimestele võimaluse andmiseks oma II samba pensionifondi ettenähtust rohkem koguda.

Sotsiaalne kindlustatus on madal

Ka möödunud aastal soovitati Eestis suurendada inimeste sotsiaalset kindlustatust/turvavõrku. Kuigi teatud meetmeid on vastu võetud, on senised sammud olnud liiga tagasihoidlikud ning kasvav osa pensionäridest on vaesusriski piiril.

Sissetulek pensionieas suhtena keskmisesse palka pensionile minemise hetkel jääb küll prognooside kohaselt samaks ka lähiaastail, kuid probleemkohaks on asjaolu, et see suhtarv ise ja absoluutnumbris eurodes mõõdetavad pensionid on lihtsalt liiga väikesed ning see tõstab riski, et vanemaealised võivad langeda alla vaesuspiiri. Aruanne toob välja, et Eestis on vaesuspiirile langevate vanurite osakaal Euroopa Liidu üks kõrgemaid – meie 41, protsendiline näit on Euroopa Liidu 18,3 protsendi keskmisest üle kahe korra suurem.  

Komisjoni raport toob välja, et piisavate pensionide tagamine saab olema Eesti lähituleviku üks suuremaid probleeme, eriti neile, kel tööaastaid keskmisest vähem, sissetulekud väikesed või kes on osalise töövõimega. Vanemaealiste osakaal Eesti ühiskonnas on kiiresti kasvamas – kui täna moodustavad üle 65-aastased tööealistest 29,1 protsenti, siis aastaks 2056 tõuseb see 60,6 protsendini ja ületab juba selle aja Euroopa Liidu keskmist, millele prognoositakse 56,6 protsendilist näitu. Eesti muutub järgmise 40 aastaga Euroopa keskmisest hallipäisemaks.

Eestis on vaesuspiirile langevate vanurite osakaal Euroopa Liidu üks kõrgemaid – meie 41, protsendiline näit on Euroopa Liidu 18,3 protsendi keskmisest üle kahe korra suurem.  

Samuti viibutatakse Eesti suunas tugevalt sõrme, mis puudutab valmisolekut vananevast ühiskonnast tulenevate väljakutsetega hakkamasaamiseks – ühe suure valukohana tuuakse välja hooldekodude alarahastatus ja nappus ning nende hinnatase suhtena keskmisesse pensionisse.

Aastaks 2030 on 7 protsenti eestlastest vanemad kui 80 eluaastat. Komisjoni andmeil jäävad Eesti odavama otsa hooldekodude igakuised hinnad 400-600 euro vahele, kuid võivad ulatuda ülemises otsas ka 800-1200 euroni. Need summad ületavad oluliselt meie keskmist 386 euro suurust pensioni. Hooldajate, õdede ja arstide töötasu tõus madala baasi pealt on neid kulutusi tulevikus tõenäoliselt veelgi kasvatamas.

Pensionifondid on olulised kohalikud investorid

Positiivse poole pealt toob Komisjoni aruanne välja, et Eesti II samba pensionifondidesse on kogutud tänaseks üle 3,5 miljardi euro (16 protsenti SKPst), mis on võrdne Eesti börsil noteeritud ettevõtete turukapitalisatsiooni, erakapitali (private equity) ja riskikapitalifondide varade summaga. II samba pensionifondide varadest on Eestisse investeeritud ca 10 protsenti, mis jääb euroala keskmistele näitajatele mitu korda alla.

Põhjuseks Eesti väike turg, piiratud investeerimisvõimalused ning kohalike investeeringute keerukas tegemine, mistõttu tuleb tihti sobivad investeeringud kapitali pakkujate ja soovijate vahel omakeskis ise luua. Komisjon nendib, et Eesti ettevõtted ongi väikesed ning pole seetõttu välisinvestoritele atraktiivsed, mistõttu on kohalike pensionifondide roll Eesti ettevõtetesse ja majandusse investeerimisel väga oluline.

Valitsuse poolt 2015. aastal vastu võetud meetmed, mis on aidanud pensionifondide Eesti suunaliste investeeringute tegemisele kaasa, on juba Eesti majandusele positiivselt mõjunud ning mida võimekamaks muutuvad meie kohalikud pensionifondid siinsete investoritena, seda suurem kasu kogu Eestile.