Urve Prits

FOTO: Andrus Peegel

Pisut rohkem kui kaks aastakümmet on perearst Urve Prits Telliskivi perearstikeskust alternatiivmeditsiini kursil hoidnud. Selle aja sees, aastal 2002 pärjati ta ka aasta arsti tiitliga. Telliskivi ravitseja menu ilmestab sissekanne arstidele hinnanguid jagavas patsientide foorumis, kus pakutakse lausa tuhat eurot sellele, kes vabastaks koha Pritsi nimistus. Milles peitub fenomen?

Tänapäeva meditsiinisüsteemis võib inimene ennast tunda nagu vabrikus, mille töötajate eesmärk on saata korda tehtud produkt, tervem inimene võimalikult kiiresti välja. Inimene vajab aga hoolimist ja ärakuulamist. Ametliku meditsiini jäetud tühimiku täidavad vaimumaailma eksperdid.

Pritsi visiit möödub nõnda, et arst võtab patsiendi käe sülle, mudib tema õlgu ja soovitab kaheksa tundi magada. Ka perearstikeskus ise mõjub hubaselt ja registratuuris oodates istuksid justkui kortermaja esikus.

Peene nimega homöopaatia ehk alkoholi baasil valmistatud tilkade ja suhkrukuulide ravivat toimet pole suudetud tõestada. Näiline raviv toime võib peituda selles, et suur osa homöopaatikumidest on valmistatud haiguste vastu, mis varem või hiljem paranevad ise. Preparaatide kasutamisel on ka teatav platseeboefekt ehk kui inimene usub kuuli või tilga toimesse, siis hakkabki tal parem. Niisiis on homöopaatia suuresti usu küsimus.

Prits ei suhtle ajakirjanikega alates 2002. aastast. Küll aga seisavad tema veendumuste eest tema perearstinimistusse kuulujad.

«Mu kolmeaastane laps jäi loomulikult minu stressist haigeks ning oli kõrges palavikus», «mida toksilisem mõte, seda hullem haigus», kirjutavad Pritsi patsiendid sotsiaalmeedias.

Nagu usuasjades tihti, vaatavad uskujad mitteuskujatele kui ketseritele viltu ja soovivad, et mitteuskujate hinge ja südame täidaks valgus, mis tõrjuks sealt pimeduse.

Usk on tugev inimeste liitja. Arvatavasti seetõttu pole rangelt seadusvastane ravimite müümine perearstikeskuses varem meediasse ega ametnikeni lekkinud. Tõde ujus päevavalgele, kui üks Pritsi patsient sai halva kogemuse osaliseks.

«Prits on hea suhtleja ja veenja, tal on kaval pilk silmades,» kirjeldas teda noor naine, kes kaotas neeru, sest arsti ponnistused ravida ägedat põletikku homöopaatikumidega ei kandnud vilja.

Homöopaatia iseenesest ei tee kurja. Küll aga võib selline ravimine halvasti lõppeda, kui mõjuta preparaadi manustamise ajal saab tõsine haigus takistamatult edasi areneda.

Traagilisi tagajärgi võib tuua ka laste vaktsineerimata jätmine. Just Pritsi perearstikeskuse käes on Tallinna perearstikeskuste vaktsineerimata laste rekord.

Astrofüüsik Laurits Leedjärv kirjutas Akadeemias, et lugejail on vaid pealkirjade ja lühitutvustuste järgi raske eristada tõsiteaduslikke ja populaarteaduslikke raamatuid para- ja libateaduslike oopuste määratust hulgast, seda enam, et viimaste autorid kasutavad sageli väga osavalt teaduse termineid ja fakte, pikkides neid Leedjärve määratlusel esoteerika-umbluusse.

Niisamuti ei pruugi kümned Pritsi patsiendid osata ette näha, et usaldusväärse nimega Telliskivi perearstikeskusse arsti juurde minnes leiavad nad ennast paralleelmaailmast. Seda maailma valitseb Prits hüpnotiseeriva naeratuse ja keelitamisega. Ja see töötab. Inimese meelt on palju lihtsam muuta tunnetele rõhudes kui ratsionaalsete argumentide abil.

Inimese loomuses on millessegi uskuda ja seda vajadust ei tasu alavääristada. Probleem tekib siis, kui tõenduspõhine ja komplementaarmeditsiin omavahel segunevad või kui viimane asub esimese rolli täitma. Perearstikeskus on kohustatud eelistama tõenduspõhist meditsiini, rääkimata sellest, et arst ei tohi ravimeid müüa.