Priit Pullerits: moraalsed värdjad 2

Balti Laevaremonditehase ukrainlastest võõrtöölised Foto: Liis Treimann / Postimees

Ajal, mil Postimees kuulus veel norrakate Schibstedi kontsernile, rivistasin ühel tütarfirmade esindajate kokkusaamisel enne poolpidulikku õhtusööki põhjamaalased üles. Ikka selleks, et edastatav sõnum neile selgelt kohale jõuaks.

Norrakad ja rootslased, kes moodustasid Schibstedis enamuse, on endast ikka hästi arvanud. Et on hoolivad, mõistvad, arvestavad, suuremeelsed – kõik need ilusad sõnad. Aga seltskondlik vestlus oli edenenud sinnamaani, kus saabus sobiv aeg nende kõrgendatud enesehinnangut jahutada.

Rääkisin siis ülesrivistatud põhjamaalastele, et te peate end küll üllasteks ja progressiivseteks, kuid tegelikult käitute nagu pesuehtsad röövlid. Te arvate, et teete suure heateo, pakkudes näiteks Eesti arstidele head teenistust, aga tegelikult ostate nad meilt halastamatult üle. Ja ostate sellepärast, et te pole oma arstide koolitamisse ise piisavalt panustanud. Teil on lihtsam võtta neid meie, Eesti käest, kusjuures te ei ole ise, rikaste riikidena, nende väljaõpetamisse tuhkagi panustanud. Ja teid ei huvita seejuures grammigi, et meie oma suure raha eest koolitatud spetsialiste on meil endal samuti väga vaja.

Kokkuvõtte sõnastasin neile lihtsalt: te käitute tüüpiliste kolonialistidena.

Mis te arvate, kas põhjamaalastel, kes kuulasid tähelepanelikult, oli midagi enda õigustuseks öelda? Muidugi mitte. Sest mida oligi neil öelda, kui merkantiilse tööjõu vaba liikumise omakasupüüdlikku loosungit vaadata hoopis moraalsest aspektist?

Taktitundeliselt ei hakanud ma põhjamaalastele tookord nina alla hõõruma Rein Raua käibele toodud sõnapaari moraalsed värdjad.

Aga too sõnapaar väärib taas meeldetuletamist, kui Eestiski tõstavad pead need, kes tahavad toimida täpselt samamoodi, nagu on käitunud näiteks meie arstidega põhjamaalased. Ilma vähimagi süüme- või häbitundeta, moraalsetest kategooriatest mööda vaadates kõlavad tahtmised, et Eestigi ajaks nõrgemate ja vaesemate riikidega samasugust röövellikku poliitikat, nagu ajavad paljud, moraalse kompassi üle parda heitnud Euroopa maad. Et toome vajalikke spetsialiste sisse kolmandatest riikidest – korrakski mõtlemata sellele, et neid spetsialiste on nende kodumaal veelgi rohkem vaja.

Samamoodi, moraalsete värdjatena käituksime ka siis, kui hakkaksime teiste riikide kombel sisse tooma neid, kes meie eest odavamad tööd ära teeksid. Või nagu seda ilustada püütakse: et edaspidi leiduks neid, kes meile tulevikus pensioni maksaksid. Kuidas seda ka nimetatakse, igal juhul on raske näha olulist erinevust kolonialistlikust ekspluateerimisest – must töö jäägu mustadele.

Eneseõigustuseks võib ju öelda, et kui muud riigid röövivad nõrgematelt hinnalist tööjõudu, siis ega Eestigi teistmoodi saa. Ent siis tuleks ka ausalt endale tunnistada: jah, oleme samasugused moraalsed värdjad nagu paljud teised edukad maad.